süntaktilisi protsesse. Ch. Fillmore eristab oma 1968 ilmunud artiklis "The case of Case" neli käänet (tegelikult küll rolli) - tegija (agens) ja kannataja (patens). Patens on see, kellele on suunatud agensi tegevus. Kolmas kääne on instrumentalis, see, millega agens opereerib. Neljas kääne on objekt - miks agens opereerib. See süsteem tuleneb lauseõpetusest (subjekt, predikaat, objekt). See süsteem olevat süntaksist sõltumatu. Fillmore eristab tegusõnu nende valentsuste järgi - on ühe - kuni kolmevalentseid tegusõnu (kuid esineb ka keeli, kus valentse on kuni kaheksa). Nt. ühevalentne - Mari jalutab; kahevalentne - Mari sööb; kolmevalentne - Mari müüb. Huvitav probleem on nullvalentsus - predikaadid, mis ei nõua objekti. Konversiivid (antonüümid) on predikaadid ümberpööratud valentsustega. On kaks käsitlust - esimene: 'mõtlemine põhjustab semantikat', teine - 'mõtlemine ongi semantika'.
süntaktilisi protsesse. Ch. Fillmore eristab oma 1968 ilmunud artiklis "The case of Case" neli käänet (tegelikult küll rolli) - tegija (agens) ja kannataja (patens). Patens on see, kellele on suunatud agensi tegevus. Kolmas kääne on instrumentalis, see, millega agens opereerib. Neljas kääne on objekt - miks agens opereerib. See süsteem tuleneb lauseõpetusest (subjekt, predikaat, objekt). See süsteem olevat süntaksist sõltumatu. Fillmore eristab tegusõnu nende valentsuste järgi - on ühe - kuni kolmevalentseid tegusõnu (kuid esineb ka keeli, kus valentse on kuni kaheksa). Nt. ühevalentne - Mari jalutab; kahevalentne - Mari sööb; kolmevalentne - Mari müüb. Huvitav probleem on nullvalentsus - predikaadid, mis ei nõua objekti. Konversiivid (antonüümid) on predikaadid ümberpööratud valentsustega. On kaks käsitlust - esimene: 'mõtlemine põhjustab semantikat', teine - 'mõtlemine ongi semantika'.
annaabi.ee 
