Raku normaalne jagunemisprotsess võib saada häiritud. Rakk võib kiirituse tagajärjel surra. Kõik loetletud efektid võivad esineda korraga, üksikult või mingis kombinatsioonis. Ioniseeriv kiirgus võib rikkuda molekulide struktuuri. Näiteks, kiirguse toimel võib tekkida H2O radiolüüs, st. vee molekul ioniseeritakse, ioniseeritud molekul laguneb seejärel küllastamata radikaalideks H ja OH. Nendel radikaalidel ei ole elektrilaengut, kuid on küllastamata valentssidemed ning seetõttu on neil väga suur keemiline aktiivsus. Seejuures moodustuvad ka ühendid H2O2 või HO2, mis on tugevad oksüdeerijad. Oletatakse, et primaarsed ionisatsiooniprotsessid ei põhjusta suuri kahjustusi kudedes. Kiirguse toksiline mõju on nähtavasti seotud sekundaarsete reaktsioonidega, kus toimub orgaaniliste molekulide sidemete lõhkumine. Tekivad aktiivsed biokeemilised produktid, mis on katalüsaatoriks sekundaarsete biokeemiliste reaktsioonide ahelale, mis lõppkokkuvõttes
Arvu võiks võrrelda füsioloogilise lahuse konts-ga 0,9% soola lahus. 108. Mis on toit ja millistest põhimolekulidest mood imetajate toit? Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. (bakteritel: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev.) 109. Mis määrab orbitaalse ruumilise kuju? Kvantarvud. 110. Molkulaarsed valentssidemed eristatakse kui ioonsed ja kovalentsed sidemed. Kuidas üks v teine sidemetüüp tekib ja milles seisneb nende põhierinevus? Ioonne: eeldus väike lainef-de kattumine, side tekib el-de annetamise tulemusena. Ioonraadius sõltub iooni laenugst. Kovalentne: tekib ioonide ühistumise tulemusel. El- pilved peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide poolt hõivatava ruumiosa kasv. 111. Formul Termodünaamika II seadus
annaabi.ee 
