z = a- ib. Geomeetriliselt on kaaskompleksarv antud kompleksarvu peegeldus reaaltelje suhtes. JagamineDef. Kompleksarvu z = a + ib moodul |z| defineeritakse valemiga |z| = RJ(a2 + b2) Geomeetriliselt on kompleksarvu moodul teda komplekstasandil kujutava vektori pikkus.Kuna a2 + b2 = |z|2 , siis kehtib võrdus zz = |z|2. Seda võrdust kasutatakse kompleksarvude jagatise leidmiseks. Kompleksarvude z1 C ja z2 C jagatis z1/z2 leitakse avaldisest z1/z2= = z1z2/ z2 z2 ehk üldjuhul on jagatise valemix a1 + ib1/ a2 + ib2 = a1a2 + b1b2 /a22 + b22+ i(b1a2 - a1b2 / a22 + b22). Trigonom. Kompleksarvu argumendi jaoks kehtivad võrdused cosfi = a/r; sinfi = b/r; ehk a = rcos fi, b = rsinfi, millest z = r(cosfi + isinfi):Saadud avaldist nim kompleksarvu trigonomeetrilisex kujux . Igale nullist erinevale kompl'le saab vastavusse seada ühe arvupaari (r;fi). Kompl 0 jaoks argumenti ei defineerita. Punkti z asukoht komplekstasandil ei muutu, kui argumendile liita 2kPi, kus k on mingi täisarv
z = a- ib. Geomeetriliselt on kaaskompleksarv antud kompleksarvu peegeldus reaaltelje suhtes. JagamineDef. Kompleksarvu z = a + ib moodul |z| defineeritakse valemiga |z| = RJ(a2 + b2) Geomeetriliselt on kompleksarvu moodul teda komplekstasandil kujutava vektori pikkus.Kuna a2 + b2 = |z|2 , siis kehtib võrdus zz = |z|2. Seda võrdust kasutatakse kompleksarvude jagatise leidmiseks. Kompleksarvude z1 C ja z2 C jagatis z1/z2 leitakse avaldisest z1/z2= = z1z2/ z2 z2 ehk üldjuhul on jagatise valemix a1 + ib1/ a2 + ib2 = a1a2 + b1b2 /a22 + b22+ i(b1a2 - a1b2 / a22 + b22). Trigonom. Kompleksarvu argumendi jaoks kehtivad võrdused cosfi = a/r; sinfi = b/r; ehk a = rcos fi, b = rsinfi, millest z = r(cosfi + isinfi):Saadud avaldist nim kompleksarvu trigonomeetrilisex kujux . Igale nullist erinevale kompl'le saab vastavusse seada ühe arvupaari (r;fi). Kompl 0 jaoks argumenti ei defineerita. Punkti z asukoht komplekstasandil ei muutu, kui argumendile liita 2kPi, kus k on mingi täisarv