Ag) Tekkinud hüdroksiid ja oksiidid on vees raskesti lahustuvad Paljud p-metallid ja siirdemetallid reageerivad hapete lahustega, tekib vastava metalli sool: Ni + 2HCl => NiCl2 + H2 Väärismetallid ja vask ei tõrju hapetest välja vesinikku. 4. Reageerimine leeliste lahustega: Leelistega reageerivad vaid üksikud metallid, mille oksiidid ja hüdroksiidid on amforteersed, Nendest tuntumad on Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallis ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Metallide reageerimine sooladega: Reaktsioon toimud, kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Metallide pingerida: 1. Kõige vasakul asuvad kõige aktiivsemad metallid, nad tõrjuvad hapete lahustest ja veest vesiniku välja. (Li Mg) 2. Nendele järgnevad kesmise aktiivsusega metallid, mis reageerivad aktiivselt hapete lahustega, kuid veega
vaid kuningveega (1 ruumala kontsentreeritud HNO3 + 3 ruumala kontsentreeritud HCl) Konts. HNO3 reaktsioonid (NB! Reaktsioonides metallidega ei eraldu kunagi H2!) Metallide reageerimine leeliste lahustega Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn Sealjuures tekib kuumalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Lähteainena võtab osa lisaks vesi Metallide reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid) 2Na + 2H2O > 2NaOH + H2 IIA rühma metallid Ca + 2H2O > Ca(OH)2 + H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. Leelismuldmetallideks. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on aktiivsem kui reageerimine veega
aniooni redutseerumisel tekkida erinevad saadused. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Metallide reageerimine leeliste lahustega Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid): 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul. Reageerimine hapete lahustega on
Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Metallide reageerimine leeliste lahustega. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Reageerimine veega IA rühma metallid (leelismetallid): 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 IIA rühma metallid: Ca + 2H20 => Ca(OH)2 +H2 Alates Ca allapoole jäävate metallide omadused on sarnased ja neid nim. leelismuldmetallid. Reaktsiooni käigus tekkinud leelised on vees palju vähem lahustuvad kui leelismetallide puhul
Vaba väävel ja eriti divesiniksulfiid võivad tekkida kõrgematel temperatuuridel. Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud H 2SO4-ga eraldub SO2. Kuld(Au) ja plaatina(Pt) ei reageeri kontsentreeritud H2SO4-ga. *Metallide reageerimine leelistega. Leelistega reageerivad niisugused (vaid üksikud) metallid, mille hüdroksiididel on lisaks aluselistele omadustele ka happelised omadused (amfoteersus): Al,Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallist ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 *Metallide regeerimine veega. Aktiivsed metallid (Li-Mg) reageerivad (vedela) veega, tekivad hüdroksiid ja H2. 2Na + 2H O => 2NaOH + H 2 2 Keskmise aktiivsusega metallid (Al-Fe) reageerivad veeauruga (kõrgel t), tekivad oksiid ja H2. 3Fe + 4H 0 => Fe 0 + 4H 2 3 4 2