Vapp: Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 15981605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 16051606 Dmitri (ValeDmitri I) 16061610 Vassili Suiski (Vassili IV) 16071610 ValeDmitri II (Vassili Suiski rivaal) 16101613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema ValeDmitri seljataga ka mõned Poola Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõus Vene troonile.
Dmitri tappis ennast ise haigushoo käigus noaga. Kui Fjodor suri 1598 oli võim Boriss Godunovi käites. Saamal aastal valis Maakogu Godunovi tsaariks.Uus tsaar toetas kõigiti tavalisi mõisnikke, kes tõstsid talupoegade andami kahe/kolmekordseks. Rahva olukorda, eriti Põhja-Venemaal, raskendas nälg ja katk. Selles rängas olukorras hakkasid levima kuuldused, et Dmitri jäi siiski ellu ning igaltpoolt ilmuma vale Dmitrid. Kuulsam neist kannab nime Vale-Dmitri I. Godunov suri 1605 ning ValeDmitri sai tsaariks. Dmitri ema tunnistas Vale-Dmitri omaks. VD püüdis võita enda poole vene mõisnikke. VD oli tänu võlgu Poolale(miks? :|). Teda hakati põlgama ja mais 1606 puhkenud rahutuste käigus tapeti VD.Uueks tsaariks kuulutati, ilma mingisuguste valimisteta, vürst Vassili Suiski, kes aga ei suutnud leida toetust igast ühiskonnakihist.Tõsises olukorras pöördus Vassili Rootsi poole. Rootsi oli huvitatud
annaabi.ee 
