Kui determinanti nimes pole, on see elliptiline (ellips = väljajätt) nimetus, mis on tüüpiliselt asustusnimed, kasutatakse ainult atribuuti. Teoorias on elliptilised nimed olnud alati determinandiga, aga tänapäeval sünnivad kahepalgeliseks, st võivad olla determinandiga või ka mitte. Elliptilisus on tüüpiline asula- ja loodusnimedele, kus võib determinandi ära jätta, ilma et tähendus muutuks. Võib olla ka kokkukirjutus (nt Aruküla). Valedeterminant on näiteks Mõisaküla linnal. Atribuut – süntaktilises mõttes täiendsõna. Atribuudid võivad olla apellatiivid ehk üldsõnanimed, isikunimed või teised kohanimed või hoopis sellised järjendid, mille etümoloogia pole teada. Atribuut eristab üht sama klassi objekti teisest, on samaliigilised. Terminnimed – atribuut või determinant, s.o apellatiiv, mis käibib nimena, kui ei täpsustata, millega tegu.
häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ning füüsilise isiku nimi. KOHANIMEDE STRUKTUUR. Saab eristada liht- ja liitnimesid. Tavaks eristada osi järgmiselt: diakrooniline jaotus: determinant, atribuut. determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis muutub ta atribuudiks. See on kõik muu, mis determinant ei ole. Atribuut on eristav osa, determinant paneb nime klassidesse-rühmadesse. Valedeterminant on tavaliselt omastavas käändes. Rahvakeeles determinante dubleeritakse: lähedased nimed pannakse kokku. Kui determinant nimes puudub, siis räägitakse elliptilisest nimest. Ellips e väljajätt. Arvatud, et nimed determinandita on vanad nimed, tänapäeval on asutusnimedel on determinant juurdemõeldav. Loodusnimedes on elliptilisust vähem, aga võimalik. Kui põhiosa determinandiga kokku, siis tekib põhi, mida ei saa ära jätta. Küla ei pruugi alati küla tähendada
annaabi.ee 
