sisse oli sulatatud ühel pool plaatelektrood ja teisel pool teravik. Kui plaatelektroodi ja teraviku vahele tekitatakse elektripinge,hakkabki igivana templilamp helendama. Mida varjab sfinks? Vaaraod arvasid, et Giza sfinks on lebanud oma kohal juba aegade algusest saadik. Sellegipoolest lükkasid Euroopa egüptoloogid selle salapärase kuju loomise au vaarao Chephrenile, kes käskis ehitada teise Giza püramiidi. Nimelt oletati, et sfinksil on Chephreni näojooned. Kuid see valearvamus on nüüdseks kõrvale heidetud ja võib kindlalt õelda , et sfinks on palju vanem. Arvatavasti koguni palju vanem kui püramiidid. Sfinksi vanust pole võimalik tuvastada radiosüsiniku meetodil, sest see on tehtud ainult looduslikest kividest. Sfinksil leiduvad jäljed viitavad sellele, et kuju on elanud üle tohutuid uputusi. Kuid elliseid üleujutusi ei esineneud mitme tuhande aasta vältel enne vaarao Chephreni valitsusaega. Egüptoloogid juhivad tähelepanu asjale, et enne
Ent motiveerimisoskus on tähtis ka väljaspool töökohta. Sest aeg-ajalt oleme kõik millegi juhiks perekonna, sõpraderingi, spordimeeskonna või hädasoleva sõbra jaoks. Ja maailmas, mille muutumisi pole iial võimalik ennustada, on ehk vaid ainsaks tõeliseks turvalisuse allikaks teadmine, et oskad ennast motiveerida, ükskõik millises olukorras sa ennast ka ei leiaks". (Landsberg 2003: 12) 1.2. Juhi roll motiveerimisel ,,Liiga paljudel juhtidel on valearvamus, et mõistmine ja hoolimine reedavad nõrkust, mida alluvad on kohe maiad ära kasutama. Nad kardavad põhjendamatult, et kaotavad kontrolli alluvate üle. See, et Sa hoolitsed oma alluvate eest ja oled huvitatud nende heast käekäigust, ei tähenda veel, et Sinu inimesed ei peaks korralikult tööd tegema.... Liiga palju juhte arvab, et pole võimalik olla õiglane, hoolitsev ja mõistev ning ikkagi range, kui olukord seda nõuab. On võimalik
Kui vees on rohkem inimesi, tuleb koguneda kolmestesse gruppidesse, suruda end tihedasti üksteise vastu haarates õlgadest või vööst näod sissepoole ja tõmmata põlved kõveraks kõhu alla. Nii on võimalik soojakadusid vähendada. Abi ülejahtunutele peab olema suunatud kehatemperatuuri kiirele taastamisele. Seejuures ei tohi ülejahtunud inimest üles soojendada kõrge temperatuuri käes, näiteks ahju ääres või kuumas vees. Samuti ei sobi levinud valearvamus, et tuleb külmunud kehaosi hõõruda lumega. Kui on võimalik, tuleb kannatanut määrida piiritusega, paigutada vette temperatuuril 34-360C soojendades vett vähehaaval kuni 400C. Päästevahendi tingimustes annab häid resultaate soojendamine inimese keha- soojusega. Kauane veesolek kutsub esile naha rasvakao ja märgumise. Seda tuleb hõõrumisel arvestada. Hõõruda tuleb lahtise pihipesaga ilma karedate riidetükkide või käsnadeta. 3.7 Ülekuumenemine