Otsingumootorite poolt indekseeritud sisu koondatakse kokku otsingusaitidele, mis omakorda võivad olla: Klassikalised: Kasutatakse märksõnaotsingut, tulemuste hulk väga lai, võimalik teostada kompleksseid otsinguid Metaotsingusaidid: Informatsioon kogutakse kokku teistelt erinevatelt ostingulehtedelt Temaatilised: Sisaldavad informatsiooni vaid teatud valdkonna põhjal, võimaldavad infot filtreerida ja esitada valdkonnaspetsiifiliselt Kataloogid: Veebilehtede struktuurne andmebaas, kus leheküljed on grupeeritud suuremate valdkondade ja seal leiduvate märksõnade kaupa Süvaotsingusaidid: Võimaldavad teostada otsinguid akadeemiliselt usaldusväärsete, kontrollitud informatsiooniallikate hulgast Uudiste otsingusaidid: Keskenduvad uudiste katalogiseerimisele Mitteärilised: Ei ole mõeldud kommertskasutuseks Lokaalsed: Sisaldavad vaid mingi kindla regiooni veebisisu Mis põhimõttega töötavad metaotsingusaidid?
10-aastaselt hakkavad nad kasutama keerukamaid strateegiaid nagu organiseerimine ja süstematiseerimine. Ajapikku muutub õppimine veel elukaugemaks ja materjal abstraktsemaks, suur hüpe on teise kooliastme lõpus, kus erinevad aineõpetajad hakkavad õpetama uusi õppeained. Iga uue aine puhul tuleks arvestada, et lapsed alustavad tavamõtlemise tasemelt neil on olemas kogemuslikud teadmised ning alguses on abstraktset infot raske mõista. Ka psüühilised protsessid arenevad osaliselt valdkonnaspetsiifiliselt (nt suudetakse rohkem infot vastu võtta teemal, mis on tuttav, sest teadmised on siin pakitud ja osa protsesse automatiseerunud). Samas võiks õpetaja, kes hakkab õpetama ainet, mida õpilased on varem õppinud, arvestada sellega, et lastel võivad olla kujunenud väärteadmised ning -hoiakud. Algselt tegutseb laps koos täiskasvanuga. Täiskasvanu struktureerib lapsele ülesandeid, juhendab, suunab tähelepanu, aitab meenutada ja ülesandeid lahendada
annaabi.ee 
