Riigi kohahaldustasandid Riigi kohahalduse süsteem, rajaneb riiklikul korraldusel, s.h haldusterritooriumi jaotusel, samuti täidesaatva riigivõimu valitsemisalade haldusel. Keskvalitsus ja nii selle territoriaalne kohahaldus kui ka valitsemisalade detsentraliseertitud kohahaldus moodustavad unitaarse riikliku korralduse juhul hierarhilise subordineeritud süsteemi dekontsentreeritud tsentralisatsiooni ehk n-ö pealinnast haldusüksustesse või valdkonnaregioonidesse hajutatud põhimõttel. Föderatiivse riikliku korralduse juhul algab kohahalduse süsteem alates osastisriigi tasandist, kusjuures eri osariikides võib kehtida märgatavaid erisusi süsteemi osas. I - lokaalne; II - subregionaalne; III - supraregionaalne; IV - osariigi tasand; V - föderatsioon. Kohahalduse üldfunktsioonid: 1) territoriaalne üldhaldus; 2) valdkonnahaldus; 3) kitsa funktsiooni täitmine. Neid tegevusi teostatakse kas 1) normatiivse tegevuse kaudu või
2) täidesaatva riigivõimu valitsemisalade ehk valitsemisvaldkondade ehk harukondlikule haldusele vastavates haldusterritooriumi üksustes. Keskvalitsus (täidesaatev riigivõim) ning selle territoriaalne kohahaldus ja valitsemisalade (valdkondade) dekontsentreeritud kohahaldus moodustavad hierarhilise subordineeritud süsteemi. Dekontsentreeritud tsentralisatsioon tähendab nö pealinnast haldusüksustesse (paikkondadesse) või valdkonnaregioonidesse (nn planeerimisregioonidesse) hajutatud haldussüsteemi põhimõtet. Vastava tasandi territoriaalse kohahalduse aparaat toimib alati üksnes sub- või supraregionaalse haldusjaotuse üksuse piires. Valitsemisala (valdkonna)halduse aparaadi planeerimisregioonid piiritletakse haldusvaldkonna otstarbeka korralduse alusel. Planeerimisregioonid ei pruugi kokku langeda riigi ametliku haldusterritooriumi jaotusega. Nad võivad olla väiksemad või suuremad
annaabi.ee 
