võõrkeele õppimise juures, ehk siis kui õpilased toovad välja mõne põhjuse keeleõppe motivaatorina, ei tähenda see kindlalt, et antud õpilast see põhjus piisavalt motiveerib seda keelt vabatahtlikuna õppima. Antud töö teoreetiline osa põhineb suures osas erinevatel keeleõpet reguleerivatel dokumentidel, nagu näiteks keeleõpperaamdokument(2007), gümnaasiumi riiklik õppekava(2014) ja gümnaasiumi võõrkeeleõppe valdkonnaraamat (2012), kui ka uurimustel, näiteks Weger(2013), Afroza(2014) ja Lamb(2012) kes uurisid erinevaid keeleõppe motivaatoreid ja õpilaste suhtumist keeleõppesse. Töös uurib autor esmalt, kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad. Sellele järgneb lühike ülevaade Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavatest võõrkeeltest. Seejärel arutletakse selle 3
Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist võõrastega ning armastab rohkem omaette vaikselt nokitseda; neile tuleks leida teistsugused meetodid, nagu vaatlus või andmeanalüüs. On väga tähtis, et õpilasele sobiks see meetod, mida ta peab kasutama. Uurimistööde korraldamine annab suurepärase võimaluse arvestada rohkem õpilase individuaalsust ja arendada loovust. 55 Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIALAINED 2010 LISA 6 Uurimistöö põhikoolis Anu Toots - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor 2010. aastal vastu võetud põhikooli riiklikus õppekavas on varasemast suurem rõhk uurival ja avastuslikul õppimisel. Õppekavas on sätestatud, et ,,põhikooli lõpetaja tunneb
annaabi.ee 
