· Pärnumaa omavalitsus viib ellu oma kohalikke strateegiaid, tegevuskavasid ja muid poliitikaid, mis kõik avaldavad mõju maakasutusele, arengule ja keskkonnale. · Pärnumaa omavalitsus korraldab planeeringute koostamist ning mõjutab seeläbi otsuseid arendustegevuste ja maakasutuse kohta, mis omakorda võivad avaldada mõju liikidele ja nende elupaikadele. · Omavalitsus saab elustiku säilitamist soodustavaid meetmeid integreerida ka valdkondlikesse arengustrateegiatesse. · Omavalitsuse poolt uute infrastruktuuriobjektide (hooned, teed, tammid jm) rajamine võib mõjutada nii liike kui nende elupaiku. · Omavalitsuse omanduses võib olla palju avaliku ruumi, arvukalt hooneid, infrastruktuuriobjekte, rohealasid, isegi kaitsealasid. Nende objektide haldajal on ulatuslikud võimalused mõjutada ala keskkonnaseisundit nii paremuse suunas (elusloodusele elupaiku luues) kui ka halvemuse suunas, tekitades
maakasutuse muutused ja sellega seotud ökosüsteemide kui tervikute funktsioneerimise muutused, ning olulisimaks indikaatoriks loodussõbraliku (väheintensiivse) maakasutuse osatähtsuse (Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni IV riiklik aruanne, 2008). Konventsiooni täitmise põhiraskused Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni nõuete täitmisel on peamine takistus see, et konventsiooni põhimõtted on ebapiisavalt integreeritud valdkondlikesse ja piirkondlikesse poliitikatesse. Selle raskuse peamised põhjused võivad olla ebapiisav infovahetus ja vähene koostöö sektorite vahel ning madal teadlikkus eri sektorite rollist bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täitmisel. Teine oluline takistus on vähetähtsustav suhtumine bioloogilise mitmekesisuse temaatikasse nii üldsuse kui konkreetsete asjaliste poolt vastutusvaldkondades. Uute kohustuste võtmise suhtes on potentsiaalsed konventsiooni
annaabi.ee 
