transpordi tingimused on kõrgemad. Kõige tihedamalt rahvastatud on Po Valley ja Rooma ning Napoli suurlinna alad, samalajal kui suured piirkonnad, nagu näiteks Apenniini mägismaad, on väga hõredalt asustatud. (Vikipeedia 02.11.2014) 2.2 Religioon Roomakatoliiklus on Itaalias suurim religioon, kuigi Katoliiklus ei ole enam ametlikult riigiusk. 2010. aasta seisuga peab end roomakatoliiklasteks 81.2% Kristluse usundisse kuuluvad õigeusk, valdeslaste ja protsestantide kogukonnad. 2011 aastal oli eeldatav arv õigeusklikke 1.5 miljonit, Nelipühilasi ja evangellasi 0.5 miljonit, Jehoova tunnistajaid 235 685, Valdeslasi 30 000, Adventiste 25 000, Viimse Aja pühakuid 22 000, Baptiste 15 000, Luterlasi 7 000 ja Metodiste 4 000. Üks vähemusse jäänud uske Itaalias on judaism. Juudid on Vanas-Roomas olnud juba enne Kristuse sündi. Praeguseks on Itaalias umbes 28 000 juuti. (Vikipeedia 03.11.2014) KASUTATUD KIRJANDUS Itaalia
Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995). Näiteks aastal 1300 paiku tuli talupoegadel karta rohkem tuleriitu, mis oli mõeldud kataritele kui tuleriitu, mis oli mõeldud nõidadele (Le Roi Ladurie, 1975). Mis aga sundis talupoegi ühinema erinevate ,,ketseri-liikumistega", isegi siis, kui hirm tuleriitade ees paisus suureks
selle juured viivad antiikaja lõpuperioodi. Gnostitsism maailm on võitlus hea ja halva: Jumala ja Kuradi vahel. Maine elu on midagi, mis lähtub Kuradist maailm ja naudingud on Saatana loodud. Nende doktriin ei nõudnud enda järgijate enamuselt erilisi eneseohverdusi. Katarite liikumine haaras kõiki elanikekihte nt ka Toulouse'i krahvi. Katarite sekt likvideeriti 13. saj alguses albilaste ristisõdade käigus, aga üksikud rühmad püsisid ka veel 14. saj. Valdeslaste sekti rajas Lyoni kaupmees Valdes 12. saj , algus dateeritud 1173. a. Ühel pühapäeval lasi Valdes endale piiblit seletada ning hakkas selle ideaale ise järgima loobus varast, saatis tütred kloostrisse, andis naisele vara ja jättis ta maha.Ta ei tahtnud ise olla ketser, aga õpetus balansseeris sotsiaalse vastuhaku piiril teda manitsetakse rohkem mitte jutlustama, sest kiriku arvates on see teoloogiliselt kahtlane. Valdesi, tema
annaabi.ee 
