Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"valdemrs" - 3 õppematerjali

Muuseumid
40
docx

Muuseumid

meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast.

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
Mõned Eesti muuseumid
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class.

Informaatika → Arvutid i
24 allalaadimist
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Tallinna laulupeole on Jakobson teinud vastupropagandat. Arvatakse, et Jakobsoni vastuseisu ja aktiivse sõnavõtu tõttu on Tallinna laulupeost kõrvale jäänud Viljani- ja Pärnumaa koorid. Mõte asutada oma kaubalaevaselts Linda (läheb vett vedama). Tuleb mõte asutada Põhja-Eestis kaubalaevaselts. Tegemist on majandusliku ettevõmisega, mis oli suunatud suurt tulu teenima. Mõte selline selts asutada saadakse lätlastelt. Läti rahvusliku liikumise tähtis tegelane Kristjanis Valdemrs. Valdemrs oli tihedas kirjavahetuses Jakobsoniga. Gustav Eslon, endine meremees, võtab Valdemrsi idee 67 üle. 1879. aastal saadakse luba. Alustatakse tegevust detsembrist 1879, kui toimus kaubalaevaselts Linda esimene avakoosolek. Ideega liitub paarsada inimest. Kuna huvi sinna raha paigutamise vastu oli suur, asutatakse ka allstruktuure.

Ajalugu → Ajalugu
375 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun