13.saj ja toompea ja all-linn moodust ühtse kaisesüstem. Rahuajal omaette-seisuslikel põhjustel, Toompea-aadlik ja all-linnas- jõukamat kodan hulgst valit raad. Pingete märgin säilnd Lühikese ja Pika jala väravatorn ning nn vaenumüür Toomp ja all-linna vahel. 1310 saabus J. Kanne,kes esit raele kun poolt kinnit ettepanek linnakindlust väljaehit kohta. Maa-ala laiend ja ting et müüriga tleb liita Püha Miikaeli nunnaklooster, uus Kanne müür valmis 1355. 14saj lõpul olid tornid valdavlt poolümar,hobuserauakuj põhiplaan 3kordsed. I korrus kõrgem-laskemoon,II&III kaitse asus ka kamin ja profat. Tornid nimed isik või kus ta asus. Müürivöönd ümbr vallikraav ja eelkindlustused. Raskeim-värav kaitsmine, sellep ehit sissepääs mitmeastmelisex-üle tõstesild, väravatorn vahel (nn eelväravad, ümara põhiplan) ja läbi peaväravtorni(4kand plan, väravaava otse torni alt) väravaid müris tlin 8 neist 2sisevärav: Pika jala- ja Lühikese jala värav
Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse Suureks linnuseks- Castrum Maiuseks nimetatakse ülejäänud Toompead peale ordulinnuse, mille tõhuslikku looduslikku kaitset suurendasid kindlusseinad.
Kombele lisada hoonetele vabaskulptuure, näiteks alatareid või ohvrikive, panid juba varasel eelklassikalisel ajajärgul aluse olmeegid ning see püsis kogu Mesoameerikas Hispaania vallutuseni. Klassikalisel perioodil oli maiadel aga eriti kombekas püstitada oluliste hoonete ette steele, millele lõigati valitsejate portreed ja hieroglüüftekstid. Astmikvõlv Pseudokaarega astmikvõlv, mis pärisvõlvist erineb päiskivi puudumise tõttu, oli Mesoameerikas kasutusel valdavlt ainult maia arhitektuuris. Hilisel eelklassikalisel perioodil ehitati Patènis Tikali ja Waknà linnas hauakambreid rohmakat kivivõlvi kasutades. Perioodi lõpuks muutus astmiksvõlvi kasutamine üsna levinuks mitte ainult hauakambrites, vaid ka kivitemplite ja paleede ehitamisel. Pseudokaarega kergitasid maiad oma traditsiooniliste õlgkatusega onnide kelpkatust seest- ja väljastpoolt. Astmikvõlv sundis samas maiasid leppima peamiselt
annaabi.ee 
