· sidrunimahl pleegitab; eemaldab plekke alumiiniumilt ja portselanilt; · peenike sool puhastab pindu mehaaniliselt; eriti tõhus on segatult söögisoodaga; · äädikas (5%) muudab aknad ja metallpinnad läikivaks, eemaldab hallitust ja kopitanud lõhnu, plekke, rasva, puhastab kohvimasina lubjajääkidest. Puhasta pihustiga pudelisse valatud nõrga äädikalahusega (1 l vett, 1 dl 5% äädikat) köögi kõiki tööpindu ja kraani, vannitoa valamut ja kraani; · kõiki pindu, ka aknaid puhastab veega tugevasti lahjendatud nõudepesuvahend, mille võib kasutamise hõlbustamiseks kallata pihustiga varustatud pudelisse. Väga oluline on siin aga kiire loputamine, sest kui lahus jõuab enne mahaloputamist kuivada, moodustub pinnale raskesti eemaldatav kile; pinnad jäävad halliks ja nõuavad juba kemikaalidega töötlemist.
Toiduohutuse tagamisel on eriti olulised sellised harjumused, mille tagajärjel võib toimuda toote saastumine. Vältida tuleb järgmisi toiminguid: Sõrmede niisutamine süljega kilekottide avamisel või paberilehe võtmisel; Nina nokkimine; Pea või teiste kehaosade kratsimine; Toidu maitsmine selleks mittesobivate vahenditega; köhimine ja aevastamine otse tootele; Käte pesemata jätmine pärast köhimist või nuuskamist; Käte pesemine inventari pesemiseks ettenähtud valamut või vahendeid kasutades; Söömine tootmisruumides. 3. Tapaloomade vedu tapamajja. Hea transpordi- ja tapaeelse pidamise tingimused tagavad, et : · Väheneb verevalumite hulk ja lihakeha korrastamisel väljalõigatavate lohatükkide kogus, · Paraneb liha kvaliteet · Väheneb tööjõuvajadus loomade ajamisel · On tagatud tööliste ohutus · On tagatud loomade heaolu Loomade valuaisting on arenenud suhteliselt hästi. See aga kutsub esile stressi. Liha kvalit. Langust
sajandi vahetusel hakati koridorelamutes käimlaid tuulekotta planeerima. Kanalisatsiooni ja veevärgi arenemisel hakkasid majaomanikud kuivkäimlat asendama vesiklosetiga (Mäsak 1982). Puhast vett võtmas käia tuli enamasti hoovist pesuköögist, kus asus ainus veekraan, või (eriti väiksemates linnades) ka salvkaevust. Vaid suhteliselt vähestel juhtudel ehitati valamu ühiseks kasutamiseks ühte koridori otsa. Isegi seal, kus veekraan oli juba koridoris, ei olnud selle all enamasti valamut. Et kraani kasutamisel vesi põrandat ei rikuks, pandi selle alla kas plekkvann või mõni muu nõu. Must vesi tuli kanda ämbriga õue. Suurte korteritega esinduslikesse puitelamutesse, näiteks Tallinnas Kadriorus või Tartus Toometaguses linnaosas, hakati siiski juba 19. sajandil vannitube planeerima, kuid sellised puumajad moodustasid kõigist toona ehitatutest vaid väikese osa. Tallinna maja tüüpi korterelamut hakati ehitama (1920.1930. aastail) juba nii, et igas