haigusjuhtudest on esinenud alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha kulg kõige raskem imikueas. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik. Tuberkuloosibakter võib imikul ja väikelapsel põhjustada väga raskekujulise ajukelmepõletiku. Internetifoorumites ja blogides on juba ammu pead tõstnud isehakanud jutlustajad, kes ilma meditsiiniliste teadmisteta mahitavad kaaskondlasi nii endid kui oma lapsi vaktsineerimistest hoiduma. Põhjus on lihtne: nad kahtlevad, kardavad, näevad ajutistes kõrvalmõjudes suuremat kolli kui võimalikes püsivates tüsistustes ega ole pealegi veendunud, et vaktsiinid üldse midagi ära hoiavad. Võib-olla tõesti pole meedikute selgitustöö olnud piisav. Ka vaktsineerimisvastastele on vaja selgeid vastuseid. Mis on näiteks pneumokokk või kuidas võiks meid tänapäeval ohustada koolera. Tegu peaks olema teabe erapooletu vahendamisega. Saamaks teaduslikke kinnitusi, tuleks
tulla ka maorebendeid. · Hobused peaksid regulaarselt saama ussirohtu. Sporthobustele on soovitav ussirohtu anda 3- 4 korda aastas. Varsad võiksid saada ussirohtu teisel, neljandal ja kuuendal elukuul. Kindlasti tuleks dehelmintiseerida tiineid märasid. · Preparaate tuleks vahetada, et parasiidid ei harjuks ühe preparaadiga. Sügisperioodil tuleks kindlasti valida selline preparaat, mis hävitab peale ümarusside ka maokiini vastsed. HOBUSTE VAKTSINEERIMISTEST · Vaktsineerimiste eesmärk on aktiviseerida hobuse immuunsüsteemi, et nakkuse saamisest hoolimata hobune ei haigestuks või siis põeks haigust kergemini. · Samas ei anna vaktsineerimine kunagi 100% garantiid, et hobune ei haigestuks. · Selleks, et vaktsineerimine annaks võimalikult hea tulemuse, tuleks täita allpool loetletud tingimused: - Hobune peab vaktsineerimise hetkel olema terve ja normaalses toitumuses. - Vaktsineerida tuleb korraga ainult ühe haiguse vastu v. a
annaabi.ee 
