naeruväärselt, kuid kui mitu korda on olnud näha täis tätoveeritud ärihaid või seltskonnanaist, kel on nähtavates kohtades suured tätoveeringud või venitatud kõrvaaugud? Üheks asjaoluks on harjumus. Enamus ei tee nii. Miks nad ei tee? Selle jaoks on mitu põhjust, mida lahkan kunagi hiljem. Tulles tagasi tätoveeringute juurde, ei saa naha alla süstitud värv mõjuda vaimselt halvavalt (kui see just selliseid aineid ei sisalda ja reaalselt säärast mõju ei avalda), kui näiteks vaktsineeriminegi vastavalt ei mõju. Venitatud auk on auk nagu auk ikka, lihtsalt suurem. Selles pole mitte midagi revolutsioonilist või ebaloomulikku, kuna ajapikku venivad ka näiteks tavalised kõrvaaugud (soovitan vaadata üle 50- aastaste naiste kõrvaauke. See on kainestav). Ma mõistan viisakust ja tava, kuid kas vestlus toimub inimeste või nende kostüümide vahel? Sooviks mõelda, et ikka inimeste
kõrgkihtide hobiga. Variolatsiooni ning vaktsineerimisega seoses tuleb rääkida meditsiinilisest peternalismist. Ajaloost on teada küllaltki vägivaldseid heategemise juhtumeid. Ameerika kodusõjas kuulutab kindral George Washington rõuged kõige suuremaks vaenlaseks ja alustab variolatsiooni, kuigi vastuseis ettevõtmisele on märkimisväärne... (Ilmselt katsetasid ameeriklased meetodit ka sõjavangidel.) Vaktsineeriminegi tekitas suurt vastuseisu. Vaktsineerimisvastaste poolt genereeritud karikatuurid kujutavad inimeste hirme karikaturistid ekspluateerivad (väär)kujutlust inimeste juures tekkida võivatest veiselikest omadustest. Üks oluline asi vaktsineerimise ja variolatsiooniga seoses on see, et tegemist on näitega, kus protsessidest (antud juhul siis haiguse olemus) arusaamise puudumine ei takista rakendada teatavaid meetmeid raviks või ennetamiseks ilmne paralleel näiteks eugeenikaga.
annaabi.ee 
