VIIRUSED 10.Ar MIS ON VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mis paljuneivad ainult teiste elusrakkude abil. Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused ◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tö...
Teaduse areng on kaasa toonud palju tarvilikku, kuid tänapäeval on see hakanud inimkonnale ohtu kujutama. Viimastel aastakümnetel on arenenud farmaatsia. Süütutest ravimitest on saanud võimsad vahendid inimliigi mõjutamiseks. Oleme jõudnud aega, kus massiliselt kasutatakse vaktsiine kõige tühisema haiguse vältimiseks. Ravimikompaniide hüvanguks levitatakse paanikat haigustest nagu linnugripp, vaid selleks, et müüa oma tooteid. Teadmatuks jääb ainult see, kas vaktsiinidest ka tegelikult kasu on või on tegu ainult müügitrikiga. Võib juhtuda, et ravimitest saavad alguse rasked haigused. Aja kulgedes on muutunud maailm nii ohtlikuks, et usaldada ei või mitte midagi. Elu kiirteel kihutades on inimene avastanud palju uut ja kasulikku. Nüüd on alanud pidurdamatu liikumine, milles peitub palju ohte. Kas areng on meid päästnud või ähvardab meid kokkupõrge, mille toimumine on vaid aja küsimus?
Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides. Immunoteraapiast on kasutusel ema vere ja hüperimmuunseerumite süstimine intra vena või subkutaanselt ( praktikas vähe kasutatav) Immunoprofülaktika: neonataalperioodi kolibakterioosi spetsiifiliseks profülaktikaks vaktsineeritakse lõpptiineid loomi. Vastsündinud saavad passiivse immuunsuse (antikehad) ternespiimaga (kolostraalne immuunsus). Vaktsiinidest kasutatakse: 1) Atenueeritud elusvaktsiine mutantsetest E.coli tüvedest (praktikas vähe levinud). 2) Bakteriinid ehk surmatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiinid. Neid on erinevaid. Efektiivseteks peetakse pilusantigeene ja anatoksiine sisaldavaid vaktsiine. Nende antigeenide lisamine vähendab vaktsiinide serovariantspetsiifilisust. Rahuldava immuunsuse annavad septitseemilise kolibakterioosi vastu ka nn. farmispetsiifilised bakteriinid
kitse piimas a) Kitse B-kaseiini promootor b) Kitse hemoglobiini promootor c) Kitse fibrinogeeni promootor 7. Vaktsiine võib jagada valmistusviisi järgi elus-, inaktiveeritud- ja subühiku vaktsiinideks. Nii näiteks on kollapalaviku vaktsiini puhul tegemist elus-, hepatiit A vaktsiini puhul tegemist inaktiveeritud- ning HPV vaktsiini puhul subühiku vaktsiiniga. Millistele nendest vaktsiinidest on vaja lisada adjuvanti? a) HPV vaktsiin b) Hepatiit A vaktsiin c) Kollapalaviku vaktsiin 8. Mis põhimõttel töötab kodune rasedustest, mille abil mõõdetakse inimese koorioni gonadotropiini taset uriinis? a) Sandwich ELISA biosensor b) Elektrokeemiline biosensor c) Pinnaplasmoon resonants (SPR) biosensor d) Kvartskristall mikrokaal (QCM) biosensor 9. Kas järgnev väide ,,Kõik geneetiliselt modifitseeritud organismid (GMO-d) on transgeensed"
annaabi.ee 
