Tihtipeale ei mõelda üldse läbigi abordi tegemist vaid tehakse lihtsalt asi ära ja pärast kahetsetakse seda elu lõpuni. Lastakse ennast teistel mõjutada, kas siis tuttavatel, vanematel või elukaaslasel ja otsustatakse lapsest loobuda. Hiljem võib tekkida raskusi laste saamisega või ei saada enam kunagi lapsi. Võivad tekkida muud terviseprobleemid. Alaealine ja abort. Alaealist ei usaldata nii paljugi, et teda lasta mööda maailma ringi rändama või ilma vanema loata vaksiini saama. Kuidas peaks siis üks alaealine tüdruk hakkama saama väikese lapsega? Kui tüdruk on alla 15-aastane, siis ei ole tal õigust otsustada, kas ta tahab jätta lapse alles või ei. Selle otsustab lapsevanem. Kui tüdruk on alaealine siis ilma hooldaja või lapsevanemata ta aborti teha ei saagi. Abordi tegemisel peab kõrval viibima lapsevanem. Üle 16-aastasel on vaja vanema kirjalikku luba. Üldiselt ei mõista ma üldse, miks on vaja nii vara, ehk siis näiteks 14-aastasel või
-valk on valmis Bakterid toodavad inimese valke alates 1978. aastast · esimene oli insuliin · Inimese kasvuhormoon · erütropoietsiin aneemia raviks · interferoon , mis reguleerib immuunsüsteemi · vere hüübimisfaktorid · Difteeria ja teetanuse vaktsiin · pärmiseened teevad b-hepatiidi vaktsiini · putukarakud toodavad papilloomi vaksiini Transgeensed loomad Esimenetransgeene hiir saadi 1981.a.- roti kasvuhormooniga kasvas 2x suuremaks Neoon kalad( meduusi geenidega) tartus planeeritakse luua lehm ,kes toodab insuliini( Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa) transgeensete suurimetajate saamine keerukas: · munaraku kahjustumine- tänapäeval viiakse üha enam geene in vitro embrüonaalsese tüvirakku. Need omakorda uude varajasse embrüosse
tagab kestva immuunsuse. Puhastatud mikroobsetest komponentidest valmistatud vaksiinid- töötati välja 1920-il teetanuse ja difteeria vastu. Mõlemil juhul oli varem näidatud, et haigust põhjustab bakteris leiduv valguline toksiin. Seetõttu kasutati vaksiinis keemiliselt muudetud toksiini, mis oli kaotanud oma toksilised omadused. Saadi suurepärased tõhusad ja ohutud vaksiinid, mis on kasutusel siiani. Puhastatud ühekomponendilise vaksiini puhul toimub immuunstimulatsioon eelkõige kaitset pakkuvatele molekulidele, kuid tavaliselt on see B-rakuline immuun vastus ja kaitse võib jääda nõrgaks, seepärast kasutatakse liitvalke: N.polüsahhariid+ valguline AG. Rekombinantsed vaktsiinid- Suureks probleemiks uute vaksiinide saamisel on mikroobid, mis ei kasva (hästi) laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; bakterid - N: pidaltõve tekitaja Mycobacterium leprae
annaabi.ee 
