ristiusu jumalale · Nüüd ei tabanud ohvripuude ja pühade hiite maharaiujaid surm ning see lõi eelduseid ristiusu vastuvõtuks · Salajaselt austati pühasi hiisi, puid, kive ja allikaid · Pühakud o Jüri karjakaitsja (Georgius) o Peeter kalajumal (Peetrus) o Kadri lammaste kaitsja (Katariina) o Tõnn koduloomade, eriti sigade kaitsja (Antonius) · Andameid koguti Tõnni vakkadesse · Põletusmatused kadusid 13. sajandi jooksul · Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu · Algas nõidade tagakiusamine · Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed · Talupoegade kategooriad ja tunnused: · Adratalupojad o Nende nimi tuleb adramaade järgi arvestamisest. o Peavad tegema teotööd. o Neid oli kõige rohkem. o Kasutasid oma suures majapidamises sulaseid ja teenijaid, kes elasid nende juures. · Üksjalad
Esimesed juudid 1333 a. , mustlased 16 saj. esimesel poolel. Eestlaste vaimuelu. Peale vallutust saksa mõjude pealetung kõigis kultuurivaldkondades. Võeti vastu ristiusk ja pühakud. Rahvas sidus kiriku kombeid varasemate arusaamadega. Pühakute nimepäevad (kirikupühad) seoti varasemate kommetega. Tuntuimaks, populaarsemates kohandatud pühakuteks sai Tõnn (Antonius)- koduloomade, sigade kaitsejanna-kes täitis haldja nrolli eraldi igas talus, kus koguti andmeid erilistesse Tõnni vakkadesse. 14. saj. kanti veel muinasaegseid nimesid. 15 saj. lõpul saadi eesti keelde mugandatud kristlikke nimesid (Andres, Jaan, Mart, Mihkel). 13 saj. asendati põletusmatused surnute matmisega kirikute juurde (rohkesti maeti ka kõlakalmetesse). Austus esivanemate hingede vastu. Ristiusu kaudu jõudis usk taevasse ja põrgusse ning kurjadesse jõududesse. -3- Uueks harjumatuks põhimõtteks oli kaks vastandit: hea ja kuri, vale ja õige.
annaabi.ee 
