Väravakäikude küljed olid toestatud paekivist kivimüüriga. Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus. Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes
vigastatud – VERELIISK) Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel Ohvrivakk eesti maarahval kui sootsiumi mentaalne keskpunkt. (Küla)kogukond määratles end ühise vakuskonna, kogunedes ja ohverdades ühselt piksejumalale parema viljasaagi/viljakuse tagamiseks teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Turu piiskop Mikael Agricola “Karjala jumalate loend” aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale
Rituaalne vägivald on pingete välja laskmine, kontrollitud, reeglitega, kedagi ei peksta surnuks. Vakainstitutsioon eestlastel · Ohvrivakk eesti maarahval kui sootsiumi mentaalne keskpunkt. (Küla)kogukond määratles end ühise vakuskonna, kogunedes ja ohverdades ühselt piksejumalale parema viljasaagi/viljakuse tagamiseks teatud pidupäevadel (pööripäevadel). Sealjuures oli keskseks objektiks spetsiaalne vakake (anum, korv, muu nõu; õõnsus: puu, kivi) kui salajane ohvriurm, teateid millest mäletab veel käesolev sajand. · Vakapidu (Wacken) Balthasar Russowi teateil (1584) kui teatud piirkonna pidustus mõisnike toetusel mõni kord aastas kirikupühal omaaegsel Eesti- ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Turu piiskop Mikael Agricola "Karjala jumalate loend" aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale
annaabi.ee 
