Spektrid: SAADAKSE SPEKTRAALAPARAADIGA 1)pidevspekter on selline, kus on esindatud kõik lainepikkused. Kuju oleneb aine temperatuurist. Nt spektor on päikese või hõõglambi valgusel. 2)Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal. (kiirgusjooned) joonspekter on aine nn sõrmejälg. Seda saab gaasilistest ainetest madalal rõhul. 3)neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab. Nt klaverikeelt saab panna helisema ilma klahvile vajutamata. Just selle neeldumisspektri abil, kui siis ruumis tekitada klaverikeelele vastav lainepikkusega helilaine. See helilaine neeldub klaverikeeles ja paneb selle helisema. AINE keemilise koostise saab spektraalANALÜÜSI järgi välja uurida. Inferents: ( k inferentsijärk)kui kahe laine liitumise tulemusel tekivad teineteist tugevdavad või nõrgendavad võnkumised erinevates ruumipunktides. Inferentsi min. dsinalfa=(2k+1)/2=(k+1/2)
Selgus, et vähesed tegelikult teadsid õiget vastust. Palju pakuti huupi ja valesti. Vastanutest neljal inimesel oli just iPod shuffle, kuid nendest kolm vastas sellele küsimusele valesti. Üks kolmest valesti vastanutest arvas, et see mängib 6 tundi. Teine arvas, et 10 tundi. Kolmas oli arvamusel, et shuffle on võimeline mängima lausa 14 tundi. Tegelik õige vastus on 12 tundi. Seda muidugi juhul, kui lasta tal lihtsalt järjest mängida, vahepeal mingeid nuppe vajutamata. 12 Kokkuvõte Leian, et sain oma uurimistööga ilusti hakkama. Lugedes võib järeldada, kui hea Mac tegelikult on. Apple´i tooted on küll populaarsed, aga nagu küsitluse analüüsist selgus, ei tea inimesed sellest tegelikult eriti palju. Kuna Macid on niivõrd head, hakatakse neid ilmselt ka järjest rohkem kasutama. Sellega seoses võiks koolis olla võimalus valida, kas õppida Microsoft Windows
toodetud Saitek aga mitte. Mõlemat tüüpi kellad võimaldavad kindlaks teha, kumb pool ületas mõtlemisaja esimesena. Vahe on selles, et DGT-kellad jätkavad käimist ka pärast seda, kui ühe poole ekraanile ilmub ajaületust märkiv kriipsuke (-), Saitek-kellad aga seiskuvad. Kuivõrd kellal on ka käiguloendur, siis loendab ta tegelikult mitte käike, vaid seda, mitu korda on kellanupule vajutatud. Kui mingi malendite vahetuse ajal on kord kell jäetud vajutamata või on valged teinud avakäigu, ilma et kell oleks sel ajal käinud, väidab kell, et tegeliku 40 käigu asemel on tehtud vaid 39. Vea korrigeerimine võtab aega. Pealegi loetakse kiir- ja välkmales aeg ületatuks alles siis, kui mängija vastava taotluse esitab ning seetõttu peavad kellad andma võimaluse valge ja musta mõtlemisaja samaaegseks lõppemiseks (õigemini selle samaaegseks märkamiseks). Saitek-kellad on väga töökindlad, küll aga nõuab nendega
annaabi.ee 
