Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust. Deformatsioonivuukide paiknemine Üheseid juhiseid deformatsioonivuukide rajamisek...
EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine · müürimajakate püstitamine · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. ...
1 57 >23 2 52 18.4 5.3. Tardumisaegade määramine. Katse algus: 00:00 min Tardumise algus: 29:00 min Tardumise lõpp: 32:40 min Tardumisajad: algus: 29:00 min lõpp: 32:40 min aeg: 03:40 min Nõela Nõela Nõela Kella aeg Katse vajumis- Katse Kella aeg vajumis- Katse Kella aeg vajumis- [h:min:sek nr. sügavus nr. [h:min:sek] sügavus nr. [h:min:sek] sügavus ] [mm] [mm] [mm] 1 00:28:00 40 11 00:29:54 29 21 00:30:35 6 2 00:29:00 35 12 00:29:58 26 22 00:30:39 5 3 00:29:15 34 13 00:30:04 23 23 00:30:42 6
Rs 3.125 3.13 3.125 1.875 2.19 2.5 12.5 12.19 11.875 14.375 13.44 12.5 15.625 15 14.375 11.875 11.88 11.875 Tardumisaegade määramine Katse algus: Tardumise algus: Tardumise lõpp: Kella aeg Nõela vajumis- Kella aeg Katse nr. Katse nr. [h:min:sek] sügavus [mm] [h:min:sek] 1 11:10:00 40 0 37 2 11:29:00 40 0 38 3 11:30:00 AM 39 1 39 4 11:30:30 AM 39 1 40
Vajumis ja temperatuurivuukide Ladumine Deformatsioonivuugid on ette nähtud vähendamaks kahjulike pragude teket seintes. Pragude peamised tekkimise põhjused on tingitud mahumuutustest seinas, mis omakorda on seotud materjali enda mahukahanemisega, temperatuuri kõikumisega ja niiskuse muutumisega. Deformatsioonivuugi asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija, kes leiab selleks kõige sobivama koha. Deformatsiioni vuuke tuleb teha siis kui : · Hoone pikkus on üle 10 m. · Sooja ja külma seina liitumisel · Erinevalt koormatud seinte ristumisel · Erinevatest materjalides seinte ristumise Kuna müüritis on deformatsioonivuukide kohalt katkestatud siis tuleb vuugid hoolikalt tihendada ja kaitsta ilmastiku kahujude mõjude eest. Tavaliselt siis soojustatakse villaga ja eestpoolt täidetakse elastse materjaliga N: silikoniga.
Tabel 5.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramise katseandmed Katse nr Vee hulk, % Taignakoogi kipsi massist diameeter, mm 1 50 106 2 61 >200 3 55 180 Kipsitaigna normaalkonsistentsiks saadi 55%. 5.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Tabel 5.3. Kipsitaigna Kella aeg [min:s] Nõela vajumis-sügavus [mm] tardumisajadXKa tse nr 1 20.30 1 2 21.30 1 3 22.30 1 3 4 23.30 6
35 30 25 20 15 10 5 0 0 5 10 15 20 25 30 35 Aeg [min] Tabel 2. Kipsisegu tardumisajad Katse Kella aeg Nõela vajumis- Katse Kella aeg Nõela vajumis- nr. [h:min:sek] sügavus [mm] nr. [h:min:sek] sügavus [mm] 1 24.30 39 26 .23 8 2 25.00 39 27 .30 8 3 .05 39 28 .37 19 4 .12 39 29 .44 19 5 .33 39 30
EHITUSMÜÜRSEPP 2012 EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine · müürimajakate püstitamine · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. ...
Nüüdisaegsete kõikuvliikumiste tundmaõppimine on näidanud, et Euroopas paiknevad kerkivad alad enamasti põhjapoolsetel laiustel. Tänapäevased kõikuvliikumised on kõige ilmekamalt fikseeritavad maismaa ja mere piiril, kus nad põhjustavad rannajoone ümberpaigutusi. Maismaa kerkimisel taandub rannajoon mere suunas, mistõttu maismaa pindala suurenb. Sellisel juhul kõneldakse mere regressioonist 10) Eesti maavärinad.Eesti asub platvormsel alal, Ida-Euroopa platvormil. Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a. epitsentriga Vormsi saare piirkonnas. 25. oktoobril 1976. a. toimunud maavärina tugevuseks hinnati epitsentris, Osmussaare lähedal, 6 palli
maakoor kurdudeks (ookeani süvikute kohal, nt mis ümbritseb Vaikset ookeani). liuguvad ehk liugeservad.külgnevad laamad nihkuvad üksteise suhtes erakordselt suurte horisontaal amplituutidega (San Andrease nihe Kalifornias). Kaasnevad maavärinad. 4. Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). Maakoore kõikuvliikumised haaravad ulatuslikke maakoore piirkondi. On väga aeglased vertikaalsed vajumis- ja kerkimisliikumised. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni: plastiline deformatsioon (keha paindub või muudab vormi), elastne deformatsioon (pinge tulemusena algselt deformeeruv keha peale pinge eemaldamist taastab oma esialgse kuju) ja habras deformatsioon (kui keha rakendatava pinge tulemusel puruneb). Kurrutamine on kivimkihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevust katkestamata
annaabi.ee 
