välispoliitilisi probleeme. Pealegi kerkis India poliitilise elu areenile uus nimekas figuur- Sonia Gandhi. Tema otsus kutsus India poliitilises elus esile vastandlikke tundeid. Nehru dünastia innukad pooldajad lootsid saada dünastia jätkaja võimule. S. Gandhi vastased olid naise võimule saamise vastu, kuna ta oli sündinud väljaspool Indiat. Sel Indiale keerulisel ajal kerkis taas väljapaistvale positsioonile Atal Bihari Vajpayee. Tema esimene tõus peaministriks kestis vaid ühe aasta, misjärel ta kaotas parlamendis usaldushääletuse vaid ühe häälega. President K. R. Narayanan saatis seejärel parlamendi laiali ja kuulutas oktoobriks 1999 välja uued valimised. 6 Kasutatud kirjandus 1. Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda; Kirjastus Argo, 2007 2. Leo Normet „Indiat leidmas“; Kirjastus Eesti Raamat, 1977 3. Alexander Stael von Holstein, H
Gandhi aegsete mõjukate tegelaste karistamisele, isegi endine peaminister vangistati ja heideti parlamendi koosseisust välja. Mitu komisjoni ja kohtunikku uurisid I. Gandhi valitsuse väärtegusid, sealhulgas peaministri poja S. Gandhi afääri autotootmise projektiga. Nihkeid toimus ka välispoliitikas. M. R. Desai teatas, et "erilised suhted" Venemaaga on siitpeale läbi, kuid ta loodab säilitada sõbralikku koostööd tasakaalustatud mitteühinemise taustal. Välisministriks saanud A. B. Vajpayee lubas jätkata I. Gandhi pingete lõdvendamise (detente'i) poliitikat Hiinaga. Ta deklareeris, et India kavatseb parandada suhteid Iisraeliga, kuid ühtlasi tihendada sidemeid islamiriikidega, sh. Pakistaniga. 15 India pärast Indira Gandhi surma Rajiv Gandhi peaministriaastad (1984-1989). Oma kolmandal võimuperioodil oli I. Gandhi pööranud palju tähelepanu sellele, et säilitada Nehru dünastia võimu Indias. Esialgu valmistas
annaabi.ee 
