kaubandusjooned, tööstused on ehitatud Nõukogude Liidu rahade eest ja projekteeritud nõukogude arhidektide poolt. Näiteks võib tuua Põltsamaal asuvad kino ja endise telegraafimaja, lasteaiad ,,Tõruke" ja ,,Mari",Veski tänava koolimaja. Eestimaa aiandus- ja arhitektuurikultuuri on jätnud oma jälje sakslased. Saksa mõisnikud rajasid Eestimaale oma mõisad ja nende juurde kujundati ka võimsad aiad. Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi, palmse ja teiste mõisadeta
● Korduvkasutus vanade asjade(nt riiete) müümine ostmine, “pigem parandada kui osta uus” põhimõte, vältida ühekordseid kasutatavate asjade ostmist, nt plastnõud või mittelaetavad patareid. ● Ringlusessevõtt kasutatud asjadest või prügist tehakse uusi tooteid. nt plastiku taaskasutamine, tehakse fliise vms vajlikke materja ● Toormaterjale (nagu vesi, mineraalid ja puud) tuleb kohelda tõhusamalt terve nende elutsükli jooksul, sellest ajast, kui nad kasutusele võetakse kuni hetkeni, mil nad kasutuselt kõrvaldatakse. ● nt tarbida vett säästlikult: käia dušši all(mitte vannis), hambaid peastes keerata kraan kinni, paigaldada säästev WCpott, mitte valada kemikaale või
annaabi.ee 
