vabaduses olla, kui ema tal lubaks. Seal võivad kasvatuses tekkida meie kui paari vahel arusaamatused ja tülid. Ja et seda vältida, tuleb kas oma lapsepõlve meelde tuletada või siis lihtsalt last natuke vähem vabaduses või siis vabakasvatuses hoida. Mina kui tulevane isa pean kindlasti oma kohustuseks seismist oma laste eest ning kaitsmist oma kohustuseks, kui tarvis. Teen juba nooremas eas selgeks, et kui on jamad, üks kõik mis jamad, siis abi vajamiseks pöördugu koheselt minu poole. Ma ei oskagi nimetada ühtegi kasvatusstiili, mida enda tulevases perekonnas eelistada. Usun, et kui kasvatuseks läheb, siis ei pühenduks ma ainult ühele kindlale kasvatusmeetoodile, vaid prooviks anda endast kõik kõige parem ja olla parim isa. Kindlasti ei pooldaks ma kasvatust, kus jätaks lapse oma vanemate hoolde ning ise lapsega absoluutselt ei tegeleks. See oleks minu arvates kõige halvem variant. Siis ei saa ma öelda, et laps on minu kasvatatud
Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni liikmete tegevus sõltub kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja juhtimisest. 3 allsüsteemi: inimesed, sotsiaalne, struktuur e. juhtiv, tehnoloogia e. tehniline (materiaalne) allsüsteem. Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Ükski organisatsioon ei eksisteeri üksinda, vaid see on
annaabi.ee 
