rakendusmäärustel, mis praktikas nt perekonnaseisuametnikke peaksid toetama. Need võivad olla praeguste kasutusandmete alusel koostatavad nimekirjad, nt kahesooliste nimede esinemise kohta Eestis, võõrkeelsete nimede korrektsed ja välditavad kirjakujud jne. Nimekirjad jm abimaterjalid peaksid kasutusvalmis olema selleks ajaks, kui seadust rakendama hakatakse. Eesnimepiirangud suletud loetelu alusel ei ole eesti nimetraditsiooni arvestades mõeldavad ega vajalikudki, eriti kui üldist nimepilti õnnestub eesti ortograafiareeglite kohaseks parandada või suunata. Nimekorraldajatel oleks tarvis ligipääsu rahvastikuregistri nimeandmetele, et teha otsustusi nimemoodustust puudutavates küsimustes. Näiteks laialt tarvitatavate perekonnanimede loendi koostamisel peaks aluseks olema rahvastikuregistri andmed nimede sageduse kohta. Nimede soole vastavuse üle otsustamiseks oleks tarvis teada, mis soost isikutele mingit nime kui palju on antud
Seega on sõnastiku ülesanne teha lähtekeele terminid lugejale kuidagimoodi arusaadavaks. Kuidas, pole eriti oluline: sobivad näiteks selgitused, joonised, kasutusnäited, mõne tuntuma keele vasted vms, arvestades muidugi sihtrühma võimete ja varasemate teadmistega. Kõige mainimisväärsemad neist on vasted, mida mitmekeelsetes sõnastikes üldiselt oluliseks peetakse või mis ongi lausa ainus märksõna kohta antav info. Arusaadavuse saavutamiseks aga pole vasted ei piisavad ega vajalikudki. Vastetest ei piisa selles mõttes, et ainult vaste andmisel jääb mõiste endiselt avamata. Kui juhtub nii, et sihtkeele termin on ühetähenduslik ja see tähendus on kasutajale lähteteksti konteksti arvestades kindlalt teada, siis saab vajadus küll rahuldatud. Näite 35 98 Terminoloogia sarnased sõnastikuartiklid aga ei täida lugemiseesmärki mitte mingil
annaabi.ee 
