Võttes kasutusele vajalikud kaitsevahendid, kvaliteetsed tööriided ja jalanõud ning head tööriistad on suur osa ennetusest juba tehtud. Mitte vähe tähtsad on ka piisavad ja õige aegsed puhkepausid ning normipiiridesse jääv tööaeg. Kutsehaiguste ja haigestumise üldiseks ennetamiseks saab inimene ise ka väga palju teha. Tervislikud eluviisid ja õige toitumine on alati tähtsad. Kuid toitumisel tuleks arvesse võtta ka enda töö iseloomu ja keskkonda. Energia vajaduski on tehtava tööga sõltuvuses. Lihtne asi nagu võimlemine puhkepauside ajal võib nii mõnegi härra või proua säästa seljahädadest, mille põhjusteks on istuv töö kontorilaua taga. Siin kohal tuleks naljaga pooleks sirvitud kirjandusele toetudes meelde tuletada, kuidas õppis ja töötas noor V.I. Lenin. Tööõnnetused Definitsioon ja liigitamine Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud
läheb, siis see piir on eri inimestel eri kohtades. Teine ja olulisem kategoriseerimise erinevuste allikas on spetsialistide võhikute omast kõrgem täpsusevajadus. Eelmise lõigu kajaka-näide paistis vähegi bioloogiat tundvale lugejale ilmselt üsna rumal, sest kajakas pole ju ometi linnuliik. Hästi sobib niisugune liigitus aga võhikule, kes ei oska kõigil neil valgetel merelindudel mingit vahet näha ja kellel tegelikult puudub selleks vajaduski. Hoolimata spetsialistide korduma kippuvast kurjustamisest sel teemal („te kasutate meie eriala termineid valesti”) ei ole mõistete arbitraarsus tegelikult kuidagi ei kahjulik ega välditav. Kõiki erialasid peensusteni tunda ei saa keegi, mis ju ometi ei takista meid igapäevatasemel võõraste alade tulemusi kasutamast ja ka neist mõtlemast ja rääkimast. Väike mõttepaus tekib abstraktsete mõistete juures. Kas demo-