aastal (1913) nende eneste vahel sõda, millest osa võttis nüüd ka Rumeenia (Serbia poolt). Selle sõja tagajärjel kaotasid Balkani riigid suure osa oma senistest saavutustest (Londoni leping). Balkani sõja iseärasuseks oli see, et ta kandis koalitsioonisõja iseloomu, ja näitab, kuivõrt ebakindel võib üks koalitsioon olla ja kuivõrt hõlpsasti koalitsiooni kuuluvad riigid, egoistlikkude huvide rahuldamise vajadusist, oma liitlasile selja võivad pöörata ja isegi relvadega omavaheliste arvete õiendamisele asuda. Koalitsioon kui niisugune on väga õrn "asi" ja selle kooshoidmine vajab riigimeestelt väga tõsist poliitilist tööd ja pikemaajalist ettevalmistust. Balkani sõda oli üheks sädemeks, mis Maailmasõja lahtipuhkemist kiirustas. Kasutatud kirjandus: http://ru.wikipedia.org Wene-Türgi sõda 1877. Eisen, Matthias Johann, 60lk.
sattuda. (Autori märkus: Kuuldu järgi tegi Tarum selle ,,kooli" läbi, tuli elusalt välja ka Indo- Hiinast ja olevat elunenud kuski PÕhja-Ontarios. Need andmed ei ole aga Lillemaalt.) Grupp, kuhu Endel Lillemaa kuulus, oli 9-meheline: 4 sakslast, 2 prantslast, 1 ungarlane, 1 itaallane ja 1 eestlane. Koman-dokeeleks oli muidugi prantsuse keei. Ameti poolest oli Lillemaa jällegi autojuht nii soomus- kui igasuguste muude veokite peal, olenedes vajadusist. Nii käis ta laskemoona vedamas kui ka soomusautoga autode kolonne kaitsmas. (järgneb) VÕÕRLEEGIONÄRINA INDO-HIINAS (2) Koostanud £. Illemaa andmeil Snaiper 15. oktoobril 1947 dateeritud kirjas jutustab Endel Lillemaa järgmist: ,,Mõned päevad tagasi tegime läbi raske lahingu. Vaenlane ründas ootamatult autokolonni. Kuna olime lagedal teel hääks märklauaks, langesid kohe paljud surnult või haavatuna rivist välja. Minul oli seekord sõduriõn-ne
annaabi.ee 
