on enesest mõistetav, nemad kasutavad pigem autoritaarset kasvatusmeetodit. Nad nõuavad oma lastelt palju, mis võib olla pole vastavad lapse võimetega ja kuna laps ei suuda selliseid tingimusi ja ootusi täita otsustatakse teda karistada, et ta tekas kellele peab ta kuuletuma ja kuidas oleks õigem asju sooritada. Tänapäeva noored suures segaduses kasutavad pigem mittesekkuvat kasvatust, kehtib kui lapsed on tulnud liiga varakult ja siis jäävad enda kui noore vajadusesd rahuldamatta ning samas ei osata ka õigesti lapsele tähelepanu pöörata õigeid tegevusi leida ning pigem antakse siis lasele õigus ise otsuatada ja teha mida tahab. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. Vähese vaba aja, mille vanemad lapsega veedavad, üritavad nad mitte käitumisnorme kehtestades mööda saata, vaid veeta aega positiivselt ja kvaliteetselt. Lapsele soovitakse pakkuda parimat
Milliseks oleks võinud inimese loomus kujuneda. Esimene osa Vanasti oli inimene looma/ulikum. Vahendid on tema jõudu vähendanud. Nagu kodustamine on muutnud loomad kehvemaks. Nii on ka inimese endaga: kui temast saab ühiskondlik olend ja ori, muutub ta nõrgaks, kartlikuks, roomavaks... Mugavused lasevad inimesel rohkem manduda, mistõttu metsinimene ja inimene erinevad rohhkem kui metsikud ja kodustatud loomad. Inmesel vaba tahe. Täiustatavus. Metslastel väiuksemad vajadusesd, sest vaim ei ulatu nii kõrgele., Ettenägemisoskuse puudumine. Kumb oli enne - kõne või mõtlemine? Keel või ühiskond olulisem? Metslastel ei olnud hea ja halva, voorusliku ja ebavoorulsiku mõistet. Vaidleb vastu Hobbes'ile, kelle järgi metsinimene oli halb ja allus oma kirgedele, kuigi need kired on tekkinud alles ühiskonnas. Kaastunne loomulik tunne, millest inimesed vaid tarkusega jagu saavad. Nõnda siis ei tulnud loomuseisundis ette väga ohtlikke korratusi, sest inimesed, kelle
annaabi.ee 
