põhiliselt kahel mere- ja ühel maismaakaubateel. See tähendas, et 17. sajand tõi õitsengu Narvale, kuid oma positsiooni säilitas ka Tallinn. Keskajal olid linnad oma majanduse korraldamiselt üsna iseseisvad, nüüd tegi riigivõim rohkem ettekirjutusi ning allutas linnu üldriiklikele huvidele. Linnaõiguslikullt säilitas vaid Tallinn oma traditsioonilise iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep. Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö
Albumiinliim tooraineks on kuivatatud loomaveri. Aastatuhandeid valmistas liimi selle kasutaja ehk siis tisler ise vastavle oma vajadustele Liimide tööstuslik valmistamine algas 1690 a. Paiku, kui hollandis asutatui glutiinliimi valmistav tehas Sünteetiliselt vaikudel põhinevate liimide areng algas 20.saj alguses. Liimide kiire aren algas esimeste sünteetiliste vaikude leiutamisega. Vajadue nende järele tingis ristvineeri tootmise kiire aren Esimene sünteetiline vaik oli fenoolvaik Veekindla vineeri tootmist alustati 1912 a. Järgnesid karbamiid ja melamiinvaik. Adhesioon ja kohesioon Liimidetoime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehadele
annaabi.ee 
