kristlased nii elada, lihasuretamine askees, võimaldas neil täielikult jumalakummardamisele pühenduda. Kristluse tagakiusamisel põgenenuid nimetati eremiitideks ja munkadeks ning kuna nende eluviis vastas askeetlikele ideaalidele, kujunesid neist kogukonnad, millest kujunesid koostrid (kr.k. claustrum suletud paik). Need muutusid populaarseks mõtisklus- ja kirjutuspaikadeks. Aurelius Augustinud oli vajaaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, kes nooruses saadud paganlikule õpetusele vaatamata pöördus ristiusku. Ta tundis kreeka-rooma kirjandust, filosoofiat, kristlike õpetlaste töid ning Idamaade religioosseid voole. Temalt pärineb pärispatuõpetus, mille kohaselt langes esimene inimene Aadam paradiisiaias puust vilja võttes pattu, mis sest ajast inimkonnal lasub. Inimene ei taha sellest vabaneda, kuna patustamine tundub sageli ahvatlev ning alles Jumal teeb selgeks, mis on hea
Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Dzoser. IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile (140m kõrgune, rohkem kui 2 miljonit korrapärast kivipanka, igaüks mitu tonni raske), Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud püramiidid Giza väljal. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ainust seitsmest vajaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Püramiidid pole lihtsalt kivimassid, vaid neis on käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti. Püramiidide pealispind kaeti lihtsate kiviplaatidega. Püramiidide püstitamiseks kasutati abivahendeid kange ja rulle. Püramiidid moodustasid kokku ''surnute'' linna. Vaaraode haudehitiste läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Püramiidides võib näha inimese võitu aine üle
annaabi.ee 
