1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel
..), ent nad pole kunstiteosed. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest! E-kogemus Beardsley järgi: 1.Objektile suunatus teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relaxtunne. 3.Irrutatusobjekt on emotsionaalselt eraldatud nt õudne ent turvaline. 4.Aktiivne avastusrõõm teosesisestest seostest: "ahhaa efekt" 5.Terviklikkus kogemus on ühtne, sidus. ·NB! Kõik viis tingimust ei ole korraga tarvilikud! Vaja1.ja ülejäänuist kolm (Beardsley1981). 3. Milles seisneb mitte-esteetilise kunsti etteheide? Esteetilise kunstidefinitsiooni kriitika: · Mitte-esteetiline kunst Paljud esteetikud (Carroll, Binkley jt) on väitnud, et leidub kunstiteoseid millel pole esteetilisi kavatsusi, st esteetilise kogemuse esile kutsumise ambitsiooni. Poliitiline kunst (sh feministlik), kontseptuaalne kunst neid ei ole alati kerge eristada. Kontseptuaalne kunst kontseptuaalse kallakuga kunst.
annaabi.ee 
