lugema, kartuses, et muidu saadetakse kooli.14 Ülevaade Eesti Rahvakoolide võrgust 1851 aastal. L.Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" lk 97 Nii koolivõrgu arengus, kui õppurite edasijõudmises oli märgata tunduvat arengut. Hakkas toimuma nn ,,lugemiskoolilt üleminek kirjutuskoolile." Õppevahenditena soetati tahvleid ja krihvleid. Koolihariduse kvaliteet hakkas paranema pärast 1862 Ülemmaakooli tööle rakendumist. Pärisorjuse kaotamise ajal Vaivarasse ümber asunud pastor kirjutab Eesti talupojast 45 aastat hiljem: ,,rõhutud ja küürus käivast teoorjast on nüüdseks saanud iseseisev ja ennast vabalt tundev talupoeg. Tema eluviis on muutunud, lapsi kasvatatakse paremini, nad soovivad, et koolis õpetataks kirjutamise ja arvutamise kõrval ka saksa ja vene keelt." 15 _____________________________________________________________________________ 14 Lembit Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 116
20 represseerimisele. Eesti Riigiarhiivis on mitmeid dokumente, kus arreteeritud juutide eest astuvad välja nende eestlastest töökaaslased või tuttavad.7 4.2 Vaivara süsteem Eesti ei jäänud kauaks juudivabaks. 16. märtsil 1943 tegi Hermann Göring korralduse taastada Saksa sõjamasin huvides Eesti põlevkivitööstus. Ta andis käsu rajada Eestisse laagrid, kuhu tuua ja paigutada vajaminev tööjõud. Keskne koonduslaager loodi Vaivarasse, kuhu Vilniuse ja Kaunase getode juute hakati tooma juba 1943. aasta septembris. Vaivara oli omamoodi jagamispunkt, kust vangid saadeti edasi välilaagritesse, mis paiknesid paljudes kohtades Virumaal. Koonduslaager oli Lagedil ning süsteemi osa oli ka Tallinna vangla. Aastatel 1942-1943 oli Eestis kaks surmalaagrit: Klooga ja Jägala laagri hukkamispaik Kalevi-Liiva. Ühtekokku toodi mitmelt poolt Euroopast Eestisse sunnitööle umbes kümme tuhat juuti
annaabi.ee 
