srr/ogism on vaitlus, kG mingitest etteantud vaidetest (eeldusted) jareldub Ritchie devetoped the UNIX operating system on a spare DEc minicffiPuter' paratamatult us vaide 1970 - lntel creates the fitst 4004 hicroprocessor. schickard 1625: vaitis ehilanud olema liitva, lahulava, korrutava, iagava masina 1971 - ComFutd-to-cmpuler Communication expanded when the Oepartment Kristiik filosoof Blaise Pascal '1640r aritmeetiline masin: ainult liitis ia lahutas of Defense established four nodes on the ARPANET
Geneetiline kood Geneetilise koodi olemasolu idee tekkis USA-s 1953. a toimunud sumpoosionil, kus arutati asja Watsoni ja Cricki desifreeritud DNA struktuuri ja funktsioonide kusimusi. Kuidas aga neljast lammastikalusest koosnev jarjestus kodeerib 20 aminohappe jarjestuse, jai moistatuseks veel mitmeks aastaks parast DNA struktuuri selgitamist. Esimesed teadlased, kes avaldasid hupoteese geneetilise koodi olemusest, olid USA kosmoloog Gamow 1954.a ja Crick. Gamow vaitis, et iga aminohappe koha maarab DNA biheeliksi pinnal asuv iseloomulik romblohk, mille moodustab kindel nukleotiidide kombinatsioon. Ligikaudu samal ajal esitas Crick pideva kattumatu koodi idee, mis seisnes selles, et koodoniteks on jarjestikused nukleotiidide tripletid, mis omavahel ei kattu. Oma hupoteesi toestas Crick koos kaastoolistega 1961. aastal. Selgus, et geneetiline kood on toepoolest tripletne («kolmetaheline»), pidev (ilma «vahemarkideta») ja kattumatu (uhe koodoni
1. afaas haritlaste huvi mone mittedomineeriva grupi vastu. 2. B faas hakati etnilise grupi liikmeid ehk rahvast oma ideedega kaasa tombama 3. Cfaas rahvuslikud ideed joudsid massidesse. Need joudsid ka aarealadele. Hroch eristas, et on osa rahvaid, kus poliitiliste noudmiste esitamine tekib b-faasis, kus keskne pol iseiseisvuse noue. Teisalt nt eesti ja lati, kus noudmised tulevad alles c-faasis, kus kultuurilistele noudmistele lisanduvad pol noudmised. Hroch vaitis, et moned grupid ei joua kunagi noudmisteni, kuna neil puuduvad liidrid. Nt sotimaa. Hugh MacDiarmid temast sai soti uus tous alguse. Saksa rahvuslik liikumine. Sai alguse napoleoni vastase voitluse kaigus eriti 1813 ja 1815. Yliopilasliikumine. Faterland idée tuli juba 18. Saj ent yliopilastele sai see idée ruttu vastuvoetavaks. See sai nende koondavaks juhtmotteks. 19. okt toimus suur tudengite meeleavaldus. Hakati ka raamatuid poletama, mille eestvedajaks oli hans Ferdinand massmann
annaabi.ee 
