Teoseid ,,Põrgu" (ofort, vasegravüür) 1930-1932 ,,Kabaree" (ofort, vasegravüür) 1931 ,,Lamav tiiger" (pehmelakk) 1937 ,,Kristjan Raud" (kuivnõel) 1939 ,,Jutlustaja" (lito) 1932 ,,Kaameli pea" (puugravüür) ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats) "Viljandi maastik" (kuivnõel) ,,Lapi maastik (Vaisaluokta)" (kuivnõel) ,,Eesti neiu" (pehmelakk) Kokkuvõte Eduard Viiralti laiahaardeline ja meisterlik looming kuulub ka maailma kunsti suurmeistrite hulka. Viiraltil oli harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Viiralt kajastas kunstiliikumisi alati isikupäraselt ja erksalt. Arvan, et Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest. Viiralt otsis oma töödes
(1942, metsotinto), mille vaimsus ja tähendus Eesti kunstis on võrreldav Kristjan Raua teostega. 1944. aasta aprillis sõitis Wiiralt Austriasse, kus toimus tema isiknäitus Viini Kunstihoone Kujutavate Kunstide Seltsi korraldusel. 1945. aasta algul siirdus kunstnik edasi Berliini ning sealt sõja lõpu eel Rootsi. Järgmisel suvel tegi ta koos Eduard Olega kuuajalise reisi PõhjaRootsi Lapimaale, kus graveeris kuivnõelalehe "Lapi maastik Vaisaluokta", mis vaimulaadilt on lähedane "Viljandi maastikule". 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Wiiralti loomingu uudseks jooneks sai süvenev intiimsus. "Marc" ja "Catherine Boullaire" (1948, kuivnõel) annavad tunnistust maalilisekspressiivse tendentsi süvenemisest kunstniku näsitluslaadis. Kunagi varem polnud Wiiralt nii vaba ja avatud emotsionaalses eneseväljenduses. Sõjajärgsel
60 teosest koosnev näitus võeti hästi vastu. Viiralt kasutas võimalust teha Viini tehniliselt eeskujulikult varustatud trükikodades tõmmiseid oma töödest, töötas ümber ,,Kristjan Raua portree". 1945. aasta algul siirdus ta Berliini, sealt Flensburig ning otse sõja lõpu eel jõudis kunstnik Rootsi, kus esimene suvi möödus põgenike laagris. Järgmisel suvel tegi ta koos Eduard Olega kuuajalise matka Põhja- Rootsi, Lapimaale, kus graveeris kuivnõelalehe ,,Lapi maastik Vaisaluokta". See n teos põhjamaa looduse ja inimeste ühtekuuluvusest, mis teostus- ja vaimulaadilt on lähedane ,,Viljandi maastikule". Rootsis veedetud aeg kujunes lühikeseks ja väheviljakaks: kokku valmis tal kolm tööd. 8 1946. aasta sügisel on Viiralt tagasi Pariisis linnas, kus tema väljendust mööda ,,särab Kunsti päike". Siin algab tema viimane loominguperiood. 1947
annaabi.ee 
