Suomalais- Ugrilaisen Seuran Toimituksia 63. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1932. · Laakso, Johanna: Vatjan käänteissanasto. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 49. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1989. · Lauerma, Petri: Vatjan vokaalisointu. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1993. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 214) ISBN 951-9403-57-4. · Mälk, Vaina: Vadja vanasõnad. Tallinn: Eesti Raamat, 1976. · Posti, Lauri: Vatjan kielen Kukkosin murteen sanakirja. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1980 (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XIX). · Salminen, Väinö: Runonäytteitä Vatjan kielestä. Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1928. · Tsvetkov, Dmitri: Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. Helsingi: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1995 (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XXV).
Riia linn ka mängis olulist roll, kaitses raevukalt majanduslikke eesõigusid, eriti kaubandust. Mõlemad olid huvitatud Riia linna majandusliku ülemvõimu piiramist ja tahtsid seda endale. Kes oma Riiat see omas Liivimaad. Vahetult pärast läti hõimude vabadusvõitluse lõppu , pärast semgalite lõpliku alistamist 1290 kui 10000 semgalit põgenesid leetu. Ordu alustas jõupingutusi Riialinna kaubandusliku õiguse piiramist, tahtis kehtestada kontrolli Vaina jõe kaubandusele. Riialased olid valmis selle eest võitlema, 1297 ründasid nad Riia linna ordulinnust, vallutasid selle ja tegid maatasa. Sõlmisid riiglased liitlaslepingud nii riiapiiskiopi, saare-lääne ja tartu piiskopiga välja arvatud Kuramaaga. Liit pidi tegutsema ordu vastu. Ordu oli sellest liivlaste väljaastumisest tabatud ja vastusammud järgnes alles 1298 kui suunduti Riia piiskopi ja lääne-saare piirskopi vastu. Linnused vallutati ja
annaabi.ee 
