seda tähele ega oska seostada rahvakult. • Sellel olukorral võivad olla mitmed põhjused: • Liberaalsus- ühiskond on avatud(sallivus, tolerantsus, sõnavabadus). • Multikultuursus- ühtse Euroopa kultuuriruumi mõjutused • Massikultuuri elujõulisus- meelelahutuslik materialism. • Põlvkondade vaheline konflikt- vähene teadlikkus pärimuskutuurist. • Ühiskonna arengu suunad- vaimsus ja materialism vs vaimusus ja rikkus vs vaesus. • 80-ndate lõpus oli meie rahvuskultuur folkloori iseloomuga. • Laulupidu Tallinnas kuhu kogunes rahvas Eestit ja kulmineerus lõpulauluga " mu isamaa on minu arm" see oli ühte hoidmise tunne ja rõhutati oma identiteeti. • Tunti kõigi tugevamat vastuseisu tolleaegse poliitilisele režiimile. • Taasiseseivumisega vabanes rahvakultuur politiseerituvusest, enesemääratuslik vaakum vastuolu.
Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad, nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus. Kultuur ja vaimusus on ülim, reaalsusest kõrgem. Võitlesid väikekodanlikuse vastu. Oluline vorm ja kujund Eeskuju A. Puskin ja Baudelaire (B.Alver tõlkis Jevgeni Onegini. 4. Tarapita ja Siuru II RÜHMITUS SIURU (PÕLDLÕOKE) (1917-1919) Tallinn-sümbol valge krüsanteem Siuru kirjanduslik rühmitus loodi Friedebert Tuglase algatusel. Algselt pidi ,,Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond
annaabi.ee 
