Tema peamiseks loominguzanriks oli ooper. Kokku on ta neid kirjutanud 13. On veel kirjutanud ühe sümfoonia, kaheksa avamängu ning mõned marsid sümfooniaorkestrile, soolo- ja koorilaule jm. Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. Nooruses oli ta tujukas ja isemeelne, kellele olid vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. Ta unistas suurtest tegudest, monumentaalsetest loomingulistest kontseptsioonidest. Elu keskperioodil käisid tal käsikäes vaimustuspuhangud, aineline puudus ja võlad. Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. Kui ta 1875. aasta sügisel Viinis dirigeeris ooperit "Lohengrin", peatus ta hotellis "Imperial", kus ta armastanud hommikuti peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!" Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813-1833 Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814.
Seda tehti tuntud heasoovlikkuse maski all ja isegi teatud murega. Selline press hakkas väljendama oma kahtlusi selles, et meie rahvas, näete, tähistab liialt kärarikkalt oma võite. 84 Ja mis sai edasi? Selle asemel, et võtta neil härrastel kinni nende pikkadest kõrvadest ja sulgeda neil kõrid, et nad ei söendaks solvata võitlevat rahvast, selle asemel hakati laialt rääkima sellest, et tegelikult meie vaimustuspuhangud on "ülemäärased", jätavad sobimatu mulje jne. Inimesed ei mõistnud üldse, et kui nüüd entusiasm lööb kõikuma, siis ei õnnestu seda soovi korral uuesti esile kutsuda. Võidujoovastust oli vaja, vastupidi, kõikide jõududega toetada. Kas siis sai tegelikult võita sõda, mis nõudis kogu rahvuse suurimat vaimujõudude pinget, kui ei oleks olnud entusiasmi-jõudu? Liialt hästi tundsin ma laiade masside psüühikat, et mitte mõista, kuivõrd kohatud on siin kõik