Leanca vallo - pajatsid VENE ROMANISM Mihhail Glinka (1804-1857) Nimetatud ka Vene klassikalise muusika isaks. Tema loomingut on mõjutanud Vene rahvamuusika. Esimesteks kompositsioonikatsetusteks olid romansid (lüüriline saatega laul). Komponistina peamiselt iseõppija. 1836 esietendus patriootiline ooper ,,Ivan Sussanin" esimene vene rahvuslik ooper. Itaalia ooperistiil seguneb vene rahvalaulu ja vene romansiga. 1842 ooper ,,Ruslan ja Ludmilla", võeti vastu erilise vaimustuseta. Kõige tuntum sellest avamäng. Rahvuslik, aga ka eepiline ja muinasjutuline ooper. Räägib vägilasest Ruslanist ja tema mõrsjast Ludmillast. Headuse võit kurjuse üle. Glinka lahkus Venemaalt, veetis ülejäänud elu välismaal. Suri Berliinis. Sümfoonilistest teostest on silmapaistvaim ,,Kamaarinskaja", mis on olemuselt rahvuslik. Selle aluseks on vene rahvalaulu meloodiad. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat ja koorilaule. ,,Võimas rühm"
soovitatud kirjanikul «mitte tinti plätsutada», nagu ta sellest ise kirjutab. Bornhöe, kes niisugustes küimustes oli muide eriti hell, käski selle «soovituse» jägi ega avaldanud enam ütki teost. «Vaatan rõ omustades Eesti edu ja hoian tinti,» mägib ta irooniliselt ües hilisemas kirjas. Bornhöe talent oli mäksa suurem sellest, mis ta tegelikult eesti kirjanduses korda saatis. Nagu ta ise mägib, on ta pistnud paberisse, mis päe tuli, «mitte ilma vaimustuseta»; kõk oma tö od olevat ta kirjuta-nud «kerge vaevaga, aga raske meelega, pilkamist ja põgamist ette näes», ja päast raamatute ilmumist tundnud ta end nendest ammu üekasvanuna. Seetõtu paistab ka mõedest tema teostest teatavat lõetamatust, ebaütlust (eriti ilmne on see näteks «Kol- 461 lides»). Muidugi ei saa seejuures jäta arvesse võmata ka asjaolu, et tolleaegseis tingimustes ei olnud Bornhöel võmalust tö otada kutselise kirjanikuna. ta võs võta
annaabi.ee 
