õigele korrusele sõidaks jms. Loo mõte oli see, et tehnika areneb kiiresti ja inimene ei jõua sellega sammu pidada, eriti lihtne inimene, kes sellega enne kokku puutunud ei ole. Kuidas mari trumm Kaasani lennuväljal paanikat tekitas Selles peatükis räägib autor üldjoontes sellest, kuidas mõni asi tundub ühtedele nii normaalne ja tavaline, aga teistele jällegi eriline ja ennekuulmatu. Esimeses loos läksid mari naised merd vaatama. Nad olid merest väga vaimustused, sest ei olnud seda enne niimoodi näinud ja nautisid oma kogemust väga. Läksid jalgupidi vette ja võtsid isegi pudeliga merevett kaasa, sest see tundu neile nii eriline. Teises loos oli juttu kuulast saami lauljast, kes aga ütles oma esinemisest ära. Pärast oli teda kuskil poes nähtud ning paljud imestasid, et kuidas tal küll ei olnud kaasas turvamehi ja ümber tiirlemas ajakirjanikke. Tema oli lihtsalt päris nii
sellest olulisi järeldusi teha. Pealegi ei pea mees kunstniku ametit niivõrd jumalikuks, et pidada arukaks Jannu soovi linna minna, ,,kus ta ööd ja päevad tahab teha tööd, et saada suureks kunstnikuks." Gustav Suits võrdleb kirjanikku maaharijaga poeet harib oma teostega inimesi nagu põllumees harib maad. Suits kirjutab luuletuses ,,Tuulemaa II": ,,Maa tuuline mul harida on antud, / ei teinud seda luule viinamäeks; / mu vaimustused liivasse on kantud." See näitab ilmselt luuletaja pettumust, kuna pole oma pingutustest hoolimata suutnud eriti midagi muuta. Luuletusest selgub, et kunstniku tööl võib olla ka suurem eesmärk kui lihtsalt silmailu loomine. Tihti ei peeta kunstiga tegelemist üldse tõsiseks tööks, vaid pigem nende ajaviiteks, kes millegi tähtsamaga tegeleda ei taha. Jutustuses ,,Soo" küsib Toomas: ,,Kas suudad sellest aru saada, Juss, et ka kunstnik ennast töömeheks võib nimetada?".
annaabi.ee 
