• kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kultuursed inimese vs kultuuritud inimesed • arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olema sühedel rahvastel ja puudub teisel, sündis 17
Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele', 'austamisele.' Tänapäevases tähenduses sündis ,,kultuur" metafoorina, mida esimesena kasutas teadaolevalt Cicero (106 46 eKr). Renessansi-ajastul (15-16saj) hakatakse 'kultuuri' all mõistma üha enam eeskätt vaimu harimist, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge. Euroopa rahvakeeltes (saksa, ingl, prants) kinnistub sõna 'kultuur' alates 17 sajandist. Esmalt juurdub Saksamaal, kus esimestest kasutab seda Leibniz. Arusaam kultuurist kui tervikust seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguse, keele jne vahel, sündis 16. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist. Kultuursed inimesed vs. kultuuritud inimesed.