Hea kui on toetajaid, sest läbi toetuse ja õpetamise saavad paljud vaimupuudega inimesed õppida elama elu, mis oleks nende vajadustega kooskõlas ja mis samuti sarnaneks puudeta inimese elu. Kuid siiski vaimupuue ainult piirab inimese tegutsemisvõimalusi osaliselt. Ega vaimupuue ei näita kogu arukuse puudumist, vaid hoopis teatud tüüpi intelligentsuse piiratust. Intelligentsus on see, mis lubab meil edukalt kohaneda olukordades. Vaimupuudeid võib liigitada kolme rühma. Esiteks-praktiline intelligentsus, mis näitab võimet hoolitseda enda eest ja enesega igapäevaselt toime tulla. Teiseks-sotsiaalne intelligentsus, mis näitab võimet mõista sotsiaalseid ootusi ja analüüsida nende põhjal, kuidas olukordades toime tulla, just sotsiaalsetes olukordades. Kolmandaks-üldintelligentsus on hoopis seotud õpivõimega ja samuti ka akadeemilise võimekusega.
F79 täpsustamata vaimne alaareng. (Lõnnqvist & Hekkinen & Henrikson & Marttunen & Partonen, 2006) Vaimu- ja või liitpuuded on lai mitmeti määratlev kategooria. Ebalev määratlus on seotud ka asjaoluga, et mõõdukale, eriti aga raskele ja sügavale vaimupuudele lisandub sageli, kuid mitte alati mõni lisapuue. Teiselt poolt kaasneb vaimupuue sageli raskete meele- ja kehapuuetega ning emotsionaal- või käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on takerduvad ja neil lastel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna. Mängukaaslastena langevad nad