Tekkeviisi järgi liigitatakse loomulikeks ja tehisnimedeks. Struktuuri järgi liigitatakse liht- ja liitnimedeks ning tuletisteks. Nimede liigitus nimeobjekti järgi 1) Elusolendite nimed: o antroponüümid = isikunimed: individuaalnimed (nt eesnimed), rühmanimed (nt perekonnanimed) ja muud (nt patronüümid). o zoonüümid = loomanimed. Loomanimed on koduloomadel, harva metsloomadel o mütonüümid = mütoloogilised nimed o teonüümid = jumalusnimed o demononüümid = vaimunimed, nt kangelaste nimed Elusolendite nimed pole etnonüümid = rahvanimetused ega fütonüümid = taimenimetused, v.a üksiktaimede nimed (nt Viiralti tamm). 2) Elutute asjade nimed: o toponüümid = kohanimed: vete, asulate, mägede jne nimed - kosmonüümid = kosmosnimed: astronüümid = taevakehanimed ja astropotoponüümid (taevakehadel paiknevate kohtade nimed): selenonüümid; o krematonüümid = pragmonüümid = asjanimed: - kaupade, esemete ja toodete nimed;
Nimeobjekt=denotaat=tähend=nimetusalis. Elusolendite nimed ja elutute asjade nimed. Suur osa termineid pärineb kreekakeelest. Elusolendite nimed. Isikunimed e antroponüümid, tuleneb kreekakeelest. Neid saab jagada rühmadeks: individuaalnimed, mis pannakse ühele inimesele. Rühmanimed e perekonnanimed. Patronüümid e isanimed. Loomanimed e zoonüümid. Põhiliselt koduloomadele. Mütonüümid e mütoloogilised nimed. Sellel on alaliike: jumalusnimed e teonüümid, vaimunimed e demononüümid ja kangelaste nimed. Elusolendite alt väljas on rahvanimetused e etnonüümid. Neid saab analüüsida ka nii, et nad pole üksikobjektid, samas rahva kategoorias oleksid nad liigis üks element. 20. Sajandi algul kirjutati rahvanimed suure tähega. Etnonüümid on mitmel eritasandil: rahvarühmad ja mikroetnonüümid (hapupiimalehkrid, kohvilehkrid = Kärdla elanikud) fütonüümid e taimenimetused. Ei ole nimetused, olgugi, et on nomenklatuuri nimetused. Kui