lause ,,Cogito ergo sum" (Mõtlen, järelikult olen olemas). Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta. Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja kogu seda tajutavad materjali, millest väline vaatleja tajub, et tegu on inimesega ning vaim pole midagi muud kui see tükikest aju mis paneb meid mõtlema ja kujutlusvõimet omama. Seega keha oleks justkui vaimu tööriist või vahend, mille kaudu vaim näeb, kuuleb, tunnetab valu ja naudingut. See kõik jõuab meie vaimuni aga selle tükikese aju kaudu, mis omakorda kogub infot meelte vahendusel. Tõe tunnetamisel mängib põhirolli vaim. Meeled petavad meid sageli, kui näiteks vaatame taevas olevaid tähti, siis teame et tegelikult nad nii väikesed ei ole kui meie silmadele tundub, või kui vaatame kaugelt eemal seisvat sõdurit, näeme et tal on laiguline vorm, kuid lähemale jõudes näeme et need laigud koosnevad väikestest ruudukestest. Nii me ei saa võtta alati tõeselt seda mida me oma keha vahendusel
Hegelil käib see käsikäes maailma ajalooga, Vico aga arvab, et tsivilisatsioonid arenevad omasoodu aga igal isikul tuleb omaette viimne kohtupäev ette. Hegel arvab, et kogu ajaloo üle rakendub absoluutne õiglus. Hegel näeb ajalugu lineaarsena, progerssiivselt arenevana. Igal ajastul on mingis inimvaldkonnas oluline arengu roll. Inimese vaim on arenenud kolmes valdkonnas 1) kunst (antiikaeg) 2) religioon (keskaeg) 3) mõistus ehk teadus (uusaeg). Jõutakse välja absoluutse vaimuni. 17). ... (KÜSIMUS: Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile). GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL ( 1770 - 1831) on saksa idealismi peamisi esindaja. Tuntuim teos “Vaimu fenomenoloogia”. Inimvaimu teekonna kirjeldus läbi ajaloo. Hegel näeb ajalugu lineaarsena, progerssiivselt arenevana. Igal ajastul on mingis inimvaldkonnas oluline arengu roll. Inimese vaim on arenenud kolmes valdkonnas 1) kunst (antiikaeg) 2) religioon (keskaeg) 3) mõistus ehk teadus (uusaeg)