aastakümneid koolipidamise õiguse pärast. Kiriklikud asutused täitsid linnades ka pankade ülesannet – annetuste või deposiitidena kirikule laekunud kapital pandi intresse teenima. Sageli kasutati intresse kapitaliannetaja määratud otstarbel – vaimulike ülalpidamiseks, kirikuvara soetamiseks, mõne kapitaliannetaja perekonnaliikme elatamiseks vms. 1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulikuordu, kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. Kasutatud kirjandus Kala, Tiina “Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades” 2002 Külastatud aadressil: http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200- 1558_Keskaeg_Eestis/Linnade_edenemine_14-15_sajandil_Kirikuelu_linnades/ (30.03.2015) 5
ümberkirjutamiseks. Lisaks raamatud illustreeriti esimene täht peatükis näiteks. Kloostites olid ka raamatukogud (võis ka olla lihtsalt näiteks üks ruum mõne raamaturiiuliga). Kloostrid olid ka majanduskeskused, sest neile kuulusid väga suured maavaldused, kloostrite kaudu levisid uuendused põllumajanduses ka talurahvani näiteks puuviljakasvatus, algeline sordiaretus. Olid ka sotsiaalabi- ja arstiabikeskused. Hoolitsesid vaimulikuordu liikmed ka vaeste eest. Olid ka palverändurite öömajaks. Inimesed läksid kloostrisse, sest: 1) soov teenida jumalat (muretseti hingeõnnistuse pärast); 2) vanemate surve tütardele, et ei peaks kaasavara maksma, või et saaks õppida (saaks usklik, sõnakuulelik inimene kes oskab majapidamistöid); 3) lesknaised; 4) parem elujärg noorematele poegadele. Peale vaimulikuordude olid ka kerjusmungaordud, tekkisid 12-13.saj. Tekkisid reaktsioonina
annaabi.ee 
