rahvalauludeks saanud kodumaalaule. Tema peateened kuuluvad rahvaliku omakultuuri rajamise (rahvaülikoolid ja taanikeelne üldharidus) ning usuelu uuendamise alale (grundtvigism nn. ,,rõõmus ristikusk"). Ta nõudis eesõigusi emakeelsele haridusele, tema õhutusel võttis Taanis hoogu üldhariduslike maa-rahvaülikoolide asutamise liikumine (1844), kust see levis teistessegi Skandinaavia maadesse. 1826. Aastal paneb ta vaimulikuameti maha, olles tülli läinud ametliku kirikuga. Seejärel viibis ta Inglismaal vanu anglosaksi käsikirju uurides, mille tulemusel ilmus talt Beowulf'i taanikeelne tõlge. Oma elu lõpupoolel leidis grundtvigism üldist poolehoidu. Vaevalt kellelgi teisel on olnud nii suurt, viljakat mõju Taani vaimuelu arengusse kui temal, eriti laiemates rahvakihtides, kelle heaks ta tööta. Romantikute seas seisab ta eri kohal sellega, et looming ei olnud talle eesmärgiks eneses, vaid vahendiks
Seda kõike tehti salaja ning väljaspool ei mõistnud motiive, seetõttu arvati, et tegevus võis olla ebanormaalne (nt kannibalismi süüdistused jms). Egalitaarne kogukond. Teoreetiliselt oli võimalik, et senaator ja ori olid koguduses üksteisega võrdsed. Impeeriumi kontekstis oli selline olukord suur muutus – staatus ei mänginud enam rolli. III LOENG – 08.09.2020 – KRISTLUS ROOMA RIIGIS KUNI 4. SAJANDINI. TAGAKIUSAMISED, GNOSTITSISM, MONTANISM. VAIMULIKUAMETI KUJUNEMINE. Kristliku ja juutliku kogukondade vaheline lõhe. Ehkki selleks ajaks oli juba paganamisjon alguse saanud, siis juutide ülestõus 70. aastal roomlaste vastu, oleks daatumiks, mil saab lugeda kirstliku kiriku silmnähtavat ja lõplikku eraldumist juutlusest. Lisaks assimilatsioonile juutlusega, tuleb rääkida 1. ja 2. sajandil ka assimilatsioonist hellenistliku Kreeka-Rooma maailmaga. Tasub pilk pöörata kahele mehele – Tertullianus Kartaagost ja Justinus Märter
annaabi.ee 
