õppimiseks aega. Ta peab ,,tarkust õppima". Individuaalse ,,mina" surematuse küsimuses on Peterson sel arvamisel, et inimese vaim on surematu, igavene. See igavene vaim elab, pannes oma maised ihupaelad hauda varjule, taevas suure jumala juures. Kuigi Petersoni ajal ,,kõike ilmlikku juttu ja kõnet peeti lori asjaks" (K. A. Hermann) ja ,,... taeva ja põrgu võtmed olid ikka pastorite käes, kes oma karja peale ses sihis (vaimulikkuse poole) mõju avaldasid", nagu G. Suits seda iseloomustab (Sihid ja vaated), siiski ei alistu Peterson sellele ajavaimule. Tema suhe kirikusse ja selle traditsioonidesse on koguni teistsugune, kui teiste tolleaegsete juhtivat osa etendavate kirjameeste omad. Kuigi ta toetajate soovil ülikoolis üksvahe usuteadust õpib, ei ole tal selleks mingisugust sisemist tungi. Tema ei tunnusta pimedaid kirjatähest sõltuvaid dogmasid ja räägib õige ironiseerivalt
Catedral de Burgos, Burgos, Hispaania; Museum Boijmans Van Beuningen, Rotterdam, Holland. Kujutatav motiiv ja teose formaat eeldavad, et k�esolev kolmikmaal oli loodud privaatseks palvetamiseks p�hakoja perekabelis v�i kodukirikus. Teos on omistatud 15. sajandi l�pus elanud kunstnikule, keda teaduslikus kirjanduses on tinglikult nimetatud Madonna Meistriks Grogi kollektsioonist selle meisterlikkuse, harmoonilise koloriidi, s�gava vaimulikkuse ja l��rilisuse p�hjal, mis tollele autorile omane oli. Kesktahvlil on kujutatud Madonna lapsega; tema �rna n�gu ilmestab vaevum�rgatav naeratus ja silmi neis varjuv kurbus. Madonna on paigutatud k�tkestavalt maalitud maastikupanoraami taustale, mis avab meistri talendi veel �he tahu. Maarjat kroonivad inglid. Maali vasakpoolsel paneelil on p�ha Elizabeth Ungarist, k�es raamat ja kroon. Tema juures on kujutatud abi paluv kerjus kui halastuse m�rk � Elizabeth hoolitses
annaabi.ee 
