vastristitud, olles nendes kiriklikes ja politilistes raamides täisõiguslised kiriku liikmed ning alamad. Piiskoppidel oli Liivimaal ka ilmlik võim, mispärast juba piiskopp Albert ja siis ka mõned teised ennast keisrilt kinnitada lasksid püha Rooma riigi vürstideks. Paavstide ja ka mõne keisri esialgne ideaal oli: piiskopid ja vastristitud kuuluvad ühte kui ülemad ja vabad alamad, moodustades nii mõõduandva üksuse. Piiskopp ühes vaimulikkudega ja rahvas (episcopus, capitulum resp. clerus et populus, näit. Osiliensis ete.) olid veel kaua paavstide silmis ning seepärast ka kirjades paavstidele, mis neilt abi otsisid, kaks mõõduandvat peategurit (v. näit. U B 578, 584, 586 j. t.), Paavstid olid nimelt veendunud, et seesuguse korra maksvusel saab ristiusk kõige paremini sel maal levida ja siis ka püsima jääda. See oli paavstidele aga peaasjaks.
Keskajal, umbes V sajandi alguseks, fikseerus neid seitse: grammatika, dialektika (s. o. loogika), retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.» -- VIII--XVIII sajandini oli Veneetsia vabariigi eesotsas eluks ajaks valitav doodz. Alates X sajandist pühitseti doodzi kihlust merega, mis pidi sümboliseerima vabariigi tihedat seost merega. Taevaminamisepühal (kevadine ristiusu püha) sõitis doodz koos kõrgete ametnikkude ja vaimulikkudega merele, kus ta vastava tseremoonia saatel 495 heitis merre kihlasõrmuse. Glatigny tänav -- lõbutüdrukute tänav keskaegses Parii-sis. Lk. 20 Gringoire, Pierre (1475L?]--1538 v. 1539) -- prantsuse kirjanik, moraliteede, sotiide (narrimängude) ja farsside autor. Lk. 21 Corneille, Pierre (1606--1684) -- prantsuse klassitsistliku tragöödia suurim esindaja («Cid», «Horace», «China» jt.). Lk. 23 Passioon -- keskaegne näidend, mille teemaks on Jeesuse kannatamine ja surm (kannatusmäng)