maakirikusse. Pikemate teoste kõrval on Byronil palju ka lüürilisi laule. Nende hulgas leidub tundepeent lembeluulet ("Ta oma kauniduses käib", "Hüvastijätt", "Ela hästi", "Maryle" jt), milles ajuti kõlab kaasa pettumuse ja üksinduse alatoon. Kuid isegi neid õrnpoeetilistes eneseväljendustes ei mineta luuletaja vabadusearmastuse ega võitluse vaimu ("Augustale", "Sa nutsid pisar pärle täis", "Nutvale neitsile" jt). Byroni mõtterikkamaid ja vaimukamaid teoseid on värssromaan "Don Juan", mis jäi autori ootamatu surma tõttu lõpetamata. Sellest jääb kõlama lootus kunagi taastõusvale vabadusele. Tema looming, mis rõhutas individualismi, vabadusiha, kangelaslikkust ja pessimismi, lõi omalaadse romantilise kirjandusvoolu -- "baironismi". Byroni loomingu austajateks on olnud paljud suured kirjanikud: Hugo, Stendhal, Balzac, Heine, Puskin, Lermontov jt. G.G.Byroni romantiline kangelane
Kuskil ei süüdistata 'auväärset aadlikku selles, et ta oleks lasknud endale oma innukate pooldajate poolt 25 maksta. Omades haruldast intrigeerimisannet, mis asetas ta võrdsele pulgale kõige osavamate intrigantidega, oli ta jäänud siiski ausaks meheks. Veelgi enam, vaatamata tugevatele, puuta nikastavatele mõõgapistetele ja rasketele, väsitavatele harjutustele kujunes temast üks galantsemaid naiste ümber keerlejaid, peenimaid kavalere ja oma aja vaimukamaid meelitajaid. Tréville'i armulugudest kõneldi niisama palju kui kahekümne aasta eest Bassompierre'i armulugudest, -- ja see võrdlus ütleb juba mõndagi. Musketäride kaptenit imetleti, kardeti ja armastati -- see oli inimliku õnne tipp. Louis XIV varjas oma pimestava hiilgusega kõik õukonna väiksemad tähed; tema isa aga, kes oli päike pluribus impar*, jättis igale favoriidile tema isikliku sära, igale õukondlasele tema isikuväärtuse
annaabi.ee 
